• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Túriktaný » Oraz Sapashev: Qazaq halqyn bilmeıtinder ony sen arqyly tanıdy

    Oraz Sapashev: Qazaq halqyn bilmeıtinder ony sen arqyly tanıdy

    Ol Qazaqstannyń shyǵys topyraǵynda týyp, Altaı taýynyń eteginde er jetken. Qazaq tili men ádebıetin tereńdete oqyp, artynsha ony kólemdi zertteý eńbegine arqaý qylǵan. Alataý baýraıynda bilimin odan ári ushtap, túrki tilderiniń ereksheligi men tarıhyna jan-jaqty kóz júgirtken. Qazir jıǵan-tergenin, kórgen bilgenin shetel stýdentterine úıretip, olardyń qazaq tilin meńgerýine yqpal etip júr. Bizdiń búgingi keıipkerimiz – Stambýl ýnıversıteti «Qazirgi túrki tilderi» kafedrasynyń oqytýshysy, Shyǵys Qazaqstannyń týmasy Oraz Sapashev. Stambýlǵa barǵanymyzda ondaǵy eń kóne oqý ordasyna bas suǵyp, qandasymyzben tildesýdiń sáti tústi. Oqı otyryńyz.

    — Oraz myrza, Túrkııaǵa qashan keldińiz, munda nemen aınalysyp júrsiz?

    — О́zim Shyǵys Qazaqstan óńirinde týyp óstim. Sonda Sársen Amanjolov atyndaǵy ýnıversıtettiń qazaq tili men ádebıeti bóliminde bilim aldym. Odan soń Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń aspırantýrasyn támamdadym. Jetekshim – professor Altaı Amanjolov. Aspırantýra bitirerde jumysymdy kóne túrki jazba eskertkishteri boıynsha qorǵadym. Ǵylymı ataǵymdy alǵan soń Shyǵys Qazaqstanǵa, ózim tálim alǵan oqý ornyna oraldym. Sonda Túrkologııa ortalyǵyn ashtyq. On jylǵa jýyq sol ortalyqtyń dırektory bolyp qyzmet etip júrip, Altaıǵa (Reseı Altaıy, Qytaı Altaıy, Mońǵol Altaıy) kóptegen ekspedıııa jasadyq. Otbasym, eki ulym bar. Olar da О́skemende týyp ósti. Qazir Almaty qalasynda turyp jatyr.

    Al Túrkııaǵa 2015jyldyń qyrkúıek aıynda kelip, bir jyl boıy professor retinde qyzmet ettim. Odan soń Almatyǵa oraldym. Byltyr shilde aıynda Stambýl ýnıversıtetinde «Ál-Farabı zertteý ortalyǵy» ashylǵannan keıin qaıta keldim. Qazir «Qazirgi túrki tilderi» kafedrasynda doentpin.

    — «Qazirgi túrki tilderi» kafedrasynda stýdentter kóp pe? Olar túrki tilderiniń qaısysyn oqıdy?

    — Stambýl ýnıversıteti erteden kele jatqan ýnıversıtet bolǵandyqtan, stýdentterdiń sany da kóp. Bir topqa 50 stýdentten keledi. Munda bolashaq túrkitanýshylarǵa qazaq, qyrǵyz, uıǵyr, ózbek, týva t.b. sııaqty kóptegen túrki tilderi oqytylady. Osy mamandyqqa túsken stýdentter 4 jyl ishinde birneshe túrki tiliniń grammatıkasymen tanysady. Ár tildi 1 jyl kóleminde oqıdy.

    — Bir jylda tildi qandaı deńgeıde meńgeredi?

    — Árıne, Qazaqstanǵa baryp tájirıbe almassa, jaqsy úırenip alady. Biraq 1 jyl ishinde saırap ketken stýdent joq. Bizdiń Orta Azııadaǵy túrki tilderi Túrkııadaǵy túrik tiline qaraǵanda qıynyraq. О́ıtken bizdiń grammatıkamyz — aýyrlaý.

    — Munda kırıll qarpiniń de áseri bar ma?

    — Onyń da úlken áseri bar. Iaǵnı jazý basqa bolǵan soń kedergi bolady, kırıll qarpin kóp jaǵdaılarda tanı almaıdy. Eger latyn qarpimen jazylyp tursa, túrki sózi ekeni birden kózderine túsedi. Bul rette latyn qarpiniń róli aıtarlyqtaı zor.

    — О́zińiz túrik tilin qalaı úırendińiz?

    — Aspırantýraǵa kelip, tálimgerlikten ótken kezde úırendim. Salystyrmaly túrde ár zamandardaǵy túrki tilderiniń grammatıkasyn ótken kezde Túrkııa túrikshesin qoldanamyz.

    — Mundaǵy stýdentter Qazaqtannyń qaı oqý oryndaryna baryp tájirıbe almasa alady?

    — Stambýl ýnıverstıtetinen QazUÝ-ǵa baratyn stýdentter burynnan onsha kóp emes. Ankaradaǵy Gazı, Ankara, Hadjettepe ýnıversıtterinen kelgender kóptep kezdesedi. Qazir ál-Farabı ortalyǵyn ashqannan keıin baılanysty jandandyryp jatyrmyz. Jazǵy mektepke 20 shaqty stýdentti jiberýdi josparlap qoıdyq. Jalpy ortalyq ashylǵaly Qazaqstannan kelgen bilimgerler sany da birshama artty. Bul jaǵynan Qazaqstan tarapy belsendi.

    О́tkende Aqtóbe qalasynyń Q.Jubanov atyndaǵy ýnıversıtetinen de keldi. Negizi kelisimshart jasasqan qazaqstandyq oqý oryndary kóp emes.

    — Degenmen túrkitanýshylardy daıyndaıtyn bolǵandyqtan baılanys qajet sııaqty…

    — Árıne, qajet. Munda sonymen qatar táýelsiz túrki memleketteriniń tilimen qatar sibir tilderi de oqytylady. Joǵalyp bara jatqan hakas, shory, týva syndy sibir túrkileriniń tili bar. Olar tek eki aralyq qarym-qatynas ornatý úshin ǵana emes, Túrkııadaǵy túriksheniń tabıǵatyn jetik taný, bilý úshin, salystyrmaly zertteýler júrgizý úshin de qarastyrylady.

    — Qazaqstanda stýdentterge dáris berdim dep qaldyńyz. Munda da muǵalimsiz. Aıtyńyzshy, eki el stýdentteriniń bilimge degen, ómirge degen kózqarastarynda uqsastyq ne aıyrmashylyq qandaı?

    — Qazaqstan men Túrkııa túpki tarıhy bir, túbinde bir atanyń urpaqtary bolǵanymen, uzaq jyldar boıy eki bólek júıede ómir súrgen memleketter. Sondyqtan minez-qulyqtarynda, dástúrinde, oqý júıesinde aıyrmashylyqtar bar. Stýdentterdiń sabaqqa degen, ómirge, dástúrge, dinge degen kózqarastary tup-týra qazaqtardikindeı bolmaıdy. Qazaqstan, ózińiz bilesiz, uzaq ýaqyt keńestik júıede boldy. Odan buryn eski Túrkistan dáýiri, Shaǵataı, Altyn Orda dáýiri kezinen bastap biz bólek memleket bolyp, óz dástúrimiz qalyptasty.

    Basty aıyrmashylyq – bizdiń stýdentterdiń 90 paıyzdan astamy eki tildi. Qazaq jáne orys tilinde qatar sóıleıdi. Aýyl balalary da bir jyl ishinde orys tilin meńgerip alady. Al munda – bir tildi stýdentter. Sonaý Osman dáýirinen beri tek túrik tilinde sóılep kelgendikten, týysqan tilder bolsa da – qazaq, ózbek, qyrǵyz tilderin meńgerip ketýi biraz qıyndyq týǵyzady. Qazaqstannan kelgen balalardyń bir ereksheligi – úsh aı ishinde túriksheni úırenip ketedi. О́ıtkeni bul Atatúrik zamanynda reformalanǵan, qoldanýǵa ońaılandyrylǵan til. Uqsastyqtary – eki eldiń stýdentteri de bilimge qushtar. Úırenýge, bilýge talpynystary joǵary.

    Munda da bári birdeı dindar, din jolyna túsken deı almaımyn. Bireýdi kúshtep musylman dinin qabyldattyrý, kúshtep bet-aýyzyn búrkeý degen nárse joq. Mysaly, Qazaqstanda qara kıingender, tumshalanǵandar qatary kóbeıip keledi. Bulardyń bári sanaly túrde dep oılamaımyn. Túrikter bul nársege sanaly túrde keledi. О́ıtkeni olar kishkentaıynan otbasynda dinniń joly, róli degen dúnıelerdi bilip ósedi. Sondyqtan kózsiz uryna bermeıdi.

    — Bolashaqta Qazaqstanǵa oralasyz ba, álde osyndaǵy qyzmetińizdi jalǵastyra beresiz be?

    — Birneshe jyldan beri shetelde jumys istep kelemin. 2010-2012 jyldar aralyǵynda Amerıkada qyzmet ettim. Túrkologııany zerttep, kóptegen eldi araladym. Qaı elge barsam da ózimdi aldymen Qazaqstannyń, odan soń ál-Farabı ýnıversıtetiniń ókili retinde tanytamyn. Al munda qansha ýaqyt qyzmet etetinim –shyǵarmashylyqqa, jumysqa baılanysty. Aldymen ál-Farabı men Stambýl ýnıversıteti arasyndaǵy qarym-qatynasty jolǵa qoıyp, qazaq tiliniń nasıhatyn kóbeıtýimiz kerek. Men qaı jerge barsam da qazaq tilin oqytamyn. Shetelde júrý, sonyń ishinde durys júrý, durys sóılep, adamgershilikti joǵaltpaý – óte jaýapty nárse. О́ıtkeni qazaq halqyn bilmeıtinder ony seniń bolmysyń arqyly elestetip, sen arqyly tanıdy. Sondyqtan qazaqtardy jaqsy jaǵynan kórsetýdi maqsat etip qoıdym.

    — Otbasyńyzdan jyraqta júrgen qıyn emes pe?

    — Joq, jıi kórisip turamyz. Olar da keledi, men de Qazaqstanǵa baryp turamyn. Bıyl ulym kolledjdi támamdaıdy. Bálkim osynda kelip oqýyn jalǵastyratyn shyǵar. Joldasym da ál-Farabı ýnıversıtetinde qyzmet etedi. Onyń da jaýapty mindetteri bar. Onyń Qazaqstanda, meniń osynda atqaryp jatqan mıssııamyz bar.


    — Áńgimeńizge raqmet. Isińizge sáttilik tileımiz!

    Áńgimelesken Teńge BEKMURZAEVA,

    http://7292info.kz  

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    «Qypshaq dalasynyń jýsany»

    «Qypshaq dalasynyń jýsany» ıaǵnı «Polyn polovekogo polıa» degen kitap orys tilinde Máskeý qalasynda 1994 jylynda ...