• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Qoǵam » Abzal Quspan: BUU-dan Qazaqstan bıligine nota joldaýdy talap etemin

    Abzal Quspan: BUU-dan Qazaqstan bıligine nota joldaýdy talap etemin

    4-qazan kúni Qazaqstan bıligi Saıragúl Saýytbaıǵa «Bosqyn» mártebesin berýden bas tartty. Bul resmı aqparat. Bul aqparattyń ras-ótirigin bilmek bolyp belgili advokat Abzal Quspan myrzaǵa habarlasqan ek, ol kisi de bul aqparatty rastady.

    Qytaı bıliginiń etnıkalyq az ulttarǵa qasaqana jasap jatqan súrgininen saýǵa surap, Qazaqstan shekarasynan zańsyz ótip kelgen etnıkalyq qazaq Saıragúl Saýytbaıdyń máselesi eń birinshi ret «Abai.kz» aqparattyq portalynda jarııa boldy. Portaldyń redaktory Nurgeldi Ábdiǵanıulyna, ıaǵnı osy joldardyń avtoryna Saıragúldiń qaıyn inisi Nurbolat Asan kelip, istiń mán-jaıyn egjeı tegjeıli aıtyp berdi. Jeńgesi úshin arasha surady. Bul 23-mamyr bolatyn. Bıyl. Al Saıragúldiń ustalyp ketken kúni 21-mamyr edi.

    Belgili zańger Abzal Quspan Saıragúlge arasha túsetinin aıtyp, resmı túrde advokattyq kómegin usyndy. Belgili jýrnalıst Sáýle Ábildahanqyzy men Nurgeldi Ábdiǵanıuly Saıragúl isinde túndi tańǵy uryp, táýliktep uıyqtamaı júrip kúres júrgizdi. Bul jolda «Atajurt» eriktileriniń ókilderi de bir kisideı kómek qolyn sozdy. Al «Abai.kz» aqparattyq portaly Saıragúl isine qatysty uzyn-yrǵasy 20-dan astam maqala jarııalady.

    Sodan Saıragúl máselesi qazaq qoǵamynda qyzý talqy boldy. BUU janyndaǵy Halyqaralyq adam quqyqtaryn qorǵaý uıymdary, sheteldik elshilikter men sheteldik BAQ ókilderi Saıragúl máselesine aralasty. Nátıjesinde Qazaqstan soty Saıragúlge shartty jaza kesip, Qazaqstan aýmaǵynda qaldyrý týraly sheshim shyǵardy. Biz bul bólimdi qysqartyp aıttyq. Osymen bul bólim támam. Al istiń hronologııasyn myna siltemelerden oqyp alarsyz, oqyrman.

    1. https://abai.kz/post/70935
    2. https://abai.kz/post/71269
    3. https://abai.kz/post/71134
    4. https://abai.kz/post/71022
    5. https://abai.kz/post/70961
    6. https://abai.kz/post/72527
    7. https://abai.kz/post/72215
    8. https://abai.kz/post/72413
    9. https://abai.kz/post/72407
    10. https://abai.kz/post/72543

    «Pana izdeýshi tulǵa» kýáligi berildi

    25-shilde 2018 jyl. Saıragúl Saýytbaıdyń kezekti soty Almaty oblysy, Jarkent qalasyndaǵy Panfılov aýdandyq sotynda ótip jatqan. Sol kúni Qazaqstan bıligi Saıragúl Saýytbaıǵa atqarýshy organ arqyly (ıaǵnı Kóshi-qon qyzmeti) «Pana izdeýshi tulǵa» kýáligin tapsyrdy. Bul kezde Saıragúl sotynyń sheshimi qaı jaqqa aýatyny belgisiz kez edi.

    «Pana izdeýshi tulǵa kýáligi» «Bosqyn mártebesin» suraǵan adamǵa beriledi. Saıragúl Qazaqstannan «Bosqyn mártebesin» suraǵan edi. Kóshi-qon qyzmeti Saıragúldiń ótinishin qaraýdy sol kezde bastap ketken.

    «Bosqyn mártebesin» berýden bas tartty

    4-qazan 2018 jyl. Arnaıy qurylǵan komıssııa Saıragúl Saýytbaıǵa «Bosqyn mártebesin» berýden bas tartty. Sheshim qaǵaz túrinde advokat Abzal Quspannyń qolyna áli tımegen eken.

    Biz advokat Abzal Quspannan osy máselege qatysty pikir suradyq. Nege bulaı bolǵanyn, komıssııa otyrysyna nege qatyspaǵanyn suradyq.

    BUU-dan osy sheshimge qarsy Qazaqstan bıligine nota joldaýdy talap etemin

    Abzal Quspan, zańger:

    -Nurgeldi, Taldyqorǵan qalasynda bul másele qaraldy.  Saıragúl Saýytbaıǵa «Bosqyn mártebesin» berý, bermeý jóninde jıyn ótti. Qazir «Bosqyn mártebesin» berýdiń tártibi ózgergen. Ol boıynsha tek qana Qazaqstan Úkimeti ózi sheshedi. Úkimet atynan bul isti qaraıtyn Kóshi-qon komıteti. Buǵan basqa da memlekettik organ ókilderi qatysady. Komıssııalyq tártipte qaralady.

    Osy komıssııa «Bosqyn mártebesin» berýge negiz joq dep tapqan. Men úshin bul tosyn jańalyq boldy dep eseptemeımin. Bizge Qytaı úkimetiniń yqpalyn bárimiz de bilemiz. Qytaı Qazaqstan úshin óte yqpaldy memleket. Sondyqtan, óz basym osyndaı jaǵdaı bolyp qalýy múmkin-aý dep, aldyn-ala qamdanyp, Halyqaralyq sharttardy zerttegenmin. Bul sheshimdi qaǵaz túrinde qolyma alǵan joqpyn. Aldymyzdaǵy dúısenbi kúni tıedi qolyma.

    Endi men shaǵymdy BUU-na jasamaqpyn. BUU-da buǵan qatysty eki komıtet bar. Birinshisi – BUU janyndaǵy Bosqyndar isi jónindegi joǵarǵy Komıssarıat. Ekinshisi – BUU Azaptaýǵa qarsy komıteti bar. Men aryzdy osy jerge jazamyn. О́ıtkeni, osydan 1,5-2 aı buryn atalǵan komıtet dál osy Batys Qytaıdaǵy az ulttarǵa qarsy súrginge qatysty rezolıýııa qabyldaǵan. Onda az ulttarǵa, sonyń ishinde qazaq, uıǵyr, dúngen ultynyń ókilderine qatysty azaptaý faktisi bar ekenin dáleldep, rezolıýııada kórsetken.

    Osy eki komıtetke aryz jazyp, Qazaqstannyń shyǵarǵan sheshimine qarsy Qazaqstan bıligine nota joldaýdy talap etpekpin. Qazaqstan BUU múshesi. Sondyqtan, onyń belgili bir talaptaryna jaýap berýi kerek.

    Ol endi hattamalyq sheshim qolyma tıgen kúni, bas tartýda qandaı negizderdi basshylyqqa alǵanymen tanysyp shyqqanan keıingi sharýa.

    Bul da kúrestiń bir joly. Bul uıymdar nota jibergen jaǵdaıda Qazaqstan Úkimeti osy komıssııa otyrysyn qaıta qaraýǵa quqyly bolady. Nota Qazaqstan bıligine joldanady ǵoı. Biraq, qandaı jaǵdaıda da oryndaýshy – Kóshi-qon komıteti bolady. Al barlyq Halyqaralyq qujattar Syrtqy ister mınıstrligi arqyly túsedi.

    Al komıssııa sheshimi zańǵa jáne logıkaǵa sáıkes kelmeıdi. О́ıtkeni, budan burynǵy shyǵarǵan Sot úkimi men mynaý komıssııa sheshimi bir-birine qarama-qaıshy.

    Bul baǵytta kúres jalǵasa beredi. Bir kezderi keı jurt ártúrli pikirlerdi aıtty ǵoı. Keıbireýler úshin bul sondaı bir jeńil is bolyp kórindi. Shyn máninde bul óte kúrdeli is. Osy istiń basy-qasynda júrgen óziń jaqsy bilesiń… Qanshama uıqysyz túnder ótti. Qanshama shapqylaýlar boldy…Qanshama hattar jazyldy. Endi osy jumystar qaıtadan jalǵasyn tabatyn bolady.

    Kóptegen Eýropalyq Adam quqytaryn qorǵaý jónindegi uıymdarǵa baılanysqa shyqtym. Olar qoldaıtyn nıetterin bildirdi. «Human Right Watch» uıymyna da habarlama jiberdim. Olar da bul iske aralasatyn bolady. 

    Al nege komıssııa otyrysyna qatyspadym degenge kelsek, ol komıssııa otyrysy 4-qazan kúni ótti. Al maǵan 3-qazan kúni tús shamasynda habarlap aıtty. Onda da telefon arqyly ǵana. Men Atyraýda bir proesste edim. Fızıkalyq jaǵynan úlgerip kele almaıtyn boldym.

    Bir qyzyǵy álgi komıssııaǵa Astanadan quzyrly organ ókilderi kelip qatysqan. Olar úlgerip keldi ǵoı. Demek, komıssııa otyrysy qashan ótetini erterek belgili bolǵan. Olardy shaqyrǵan Al maǵan mine, bolady degende habarlap otyr. Onda da Saıragúlge habarlasa almaǵan soń, maǵan shyǵypty. Sondyqtan bul aıaq-astynan qabyldanǵan sheshim degenge senbeımin.

    5-qazan(kún 6-na aýysqan). Túngi saǵat 01:24. Biz Saıragúl Saýytbaıǵa habarlastyq. Komıssııa otyrysy qalaı ótkenin, oǵan kimder qatysqanyn surap-bildik.

    Bosqyn mártebesi berilmese qujatsyz qalaı júremin?

    Saıragúl Saýytbaı, etnıkalyq qazaq:

    -Nurgeldi, ózińiz jaqsy bilesiz, ekeýimiz Kóshi-qon qyzmetinen shaqyrtý kútip júrgenbiz. Bir qujattardy toltyramyz dep júrdik. Al 3-qazan kúni tústen keıin maǵan habarlasyp, komıssııa otyrysy ótetinin habarlap aıtty. 4-qazan kúndizgi saǵat 10:00-ge shaqyrǵan. Otyrys shamamen 10:30-da bastaldy.

    Ol jerde 10 adam otyrdy. Bir áıelden basqasy qazaqsha biledi eken. Al álgi áıel BUU ókili eken. Tek aǵylshynsha sóıleıdi eken. Ol kisimen tildese almadym.

    Áýeli olar meniń advokatymnyń qaıda ekenin surady. Úlgerip kele almaǵanyn aıttym.  Meniń isimdi 1 saǵatqa jeter-jetpes ýaqyt qarady.

    Eń aldymen,  «zańsyz ótip kelýdegi sebebiń ne», dep surady. Sotta aıtqandaı, barlyǵyn túsindirip aıtyp berdim.  «Kúıeýińiz 2010 jyly zeınetke shyǵyp kelgende, siz nege zeınetke shyǵyp kelmedińiz», dep surady. Men zeınetke shyǵýǵa jasym men eńbek ótilim tolmaıtynyn aıttym.  Sosyn olar, «kúıeýińiz nege sizge shaqyrtý jibermegen» dedi. Shaqyrtý jibergen. Ol shaqyrtý pochta arqyly jetkende, Qytaıdaǵy qaýipsizdik qyzmeti konvertti ashpastan alyp kelýimdi tapsyrdy. Men sóıttim. Olar álgi shaqyrtýymdy alyp qoıdy. Ony da túsindirip aıttym. Osy maǵynadaǵy suraqtardy qoıdy da, jaýabymdy estigen soń, menen syrtqa shyǵa turýymdy surady. «О́zimiz aqyldasamyz» dedi.

    5 mınýttan soń ishten bir kisi shyǵyp, menimen jeke sóılesti. «Sizge Bosqyn mártebesin beretin bolsa, eki el qarym-qatynasyna syzat túsedi. Sol sebepti komıssııa sizge «Bosqyn mártebesin» berýden bas tartty. Qazir ishke kirgen soń, sizge osy sheshim aıtylady. Siz kelisemin dep jaýap beresiz», dedi. Ol ózi áskerı adam emes, kástóm kıgen kisi eken.

    Sosyn meni ishke shaqyrdy. Kirdim. «Biz aqyldasyp, sizge «Bosqyn mártebesin» berýden bas tartamyz» dedi. Men taǵy sebebin suradym.  «Bosqyndar zańynyń 1-babynyń 12-tarmaǵyna sáıkes» dep jaýap berdi. «Basqa aıtaryńyz bar ma» dep surady. «Otbasym, bala-shaǵam osynda. Solar úshin keldim. Qazaqstan meniń tarıhı Otanym. Otbasym men Otanymnan aıyrmasańyzdar eken» dedim.

    Aıtpaqshy, sosyn aqyrynda komıssııa múshelerine advokatymnyń BUU Bosqyndar isi jónindegi Komıssarıatyna jáne Azaptaýǵa qarsy komıtetke aryzdanǵanyn aıttym.

    Ol jerde BUU ókili otyrǵan. Sol áıelden surap edi, álgi kisi ondaı aryzdyń BUU-ǵa túskenin, qazir qarastyrylyp jatqanyn aıtty.

    «Bosqyn mártebesi berilmese, qujatsyz qalaı júremin» dep suradym. Sebebi, «Pana izdeýshi tulǵa» deıtin kýáligimniń merzimi 25-qazan kúni aıaqtalady.

    «Ony Sotqa aryzdanasyz. Sol boıynsha ýaqytyn uzartýǵa bolady. Onsyz biz uzarta almaımyz» dep qysqa qaıyrdy. Aıtpaqshy, sonda otyrǵandardyń bireýi «ol kýáligińizdiń merzimi aıaqtalsa, ári sozsa 1 jylǵa deıin ǵana sozyp júresiz. Odan keıin Qytaıǵa deportaııalaıdy. Sondyqtan advokatyńyzǵa aıtyńyz» dedi. Sóıtip, men álgi jerden shyǵyp kettim. Bolǵany osy.

    Qazaq úkimeti qazaq kelinshegine arasha túse almady

    Saıragúl Saýytbaı isi sotqa jiberilgenge deıin Taldyqorǵan qalasynda ýaqytsha ustaý ızolıatorynda qamaýda otyrdy. Oǵan «Bosqyn mártebesin» berý týraly ótinish te Taldyqorǵanǵa tapsyryldy. Sondyqtan da oblystyq Kóshi-qon komıteti Saıragúl Saýytbaıdyń isin qaraýmen tikeleı aınalysty.

    Joǵaryda advokat Abzal Quspan BUU janyndaǵy Azaptaýǵa qarsy komıtet Batys Qytaıdaǵy etnıkalyq azshylyq ókilderine qarsy qýdalaý jáne azaptaýǵa qarsy rezolıýııa qabyldaǵanyn aıtty.

    Aıtpaqshy, qazaqstandyq aqparat bul jaıdan áli beıhabar. Degenmen, aǵylshyn tildi aqparat Qazaqstan Úkimetiniń ulty qazaq Saıragúlge «Bosqyn mártebesin» bermegenin jarysa jazyp jatyr. Solardyń birsypyrasyna sholý jasap shyqtyq, jáne.

    «Star-telegram.com» deıtin saıt bul. «Qazaqstan Qytaıdyń burynǵy kamp qyzmetkerine baspana berýden bas tartty» (Kazakhstan denies asylum to ex-Chinese camp worker) atty maqala jarııalady.

    https://www.star-telegram.com/news/nation-world/world/article219546100.html

    «Bul rette Qazaqstannyń Qytaı ınvestıııasyna táýeldiligi artyp kele jatqany men qoǵamdyq ortanyń Qytaıdyń batysyndaǵy etnıkalyq qazaqtarǵa arasha surap qysym kórsetýiniń arasyndaǵy názik pozıııany eskerý kerek» (The case highlights the delicate position that Kazakhstan finds itself in at a time of growing reliance on Chinese investment as well as mounting pressure from the public to protect fellow Kazakhs in China’s western regions) dep jazady.

    «Qytaı Prezıdenti Sı zınpınniń «Jol kartasy» dep atalatyn ınfraqurylym men syrtqy saıasatqa baǵyttalǵan trıllıondyq jobasynda Qazaqstannyń aıtarlyqtaı ról oınaıtynyn jáne Qorǵas arqyly taýar tasymalynda tranzıttik róli ulǵaıyp kele jatqanyn aıtý kerek» (In recent years, Kazakhstan has played an increasingly prominent role in Chinese President Xi Jinping’s signature, trillion-dollar foreign policy and infrastructure project known as the Belt and Road Initiative, with the transit hub of Khorgos playing a key role for the movement of goods) dep jazypty.  Aıtpaqshy, bul saıt «Associated press» agenttigine silteme jasapty.

    «Channelnewsasia.com» deıtin taǵy bir aǵylshyn tildi saıtta «Qazaqstan Qytaı lagerinde tárbıeden ótken adamǵa saıası baspana bermedi» atty maqala jarııalandy.

    https://www.channelnewsasia.com/news/asia/kazakhstan-denies-asylum-to-china—re-education-camp—whistleblower-10797162

    Saıragúl sóz arasynda ózine «Bosqyn mártebesin» bermeýde Bosqyndar týraly zańnyń 1-babynyń 12-tarmaǵy negizge alynǵanyn aıtty. Sonymen biz QR 2009 jylǵy 4 jeltoqsandaǵy N 216-IV Zańyna az-kem sholý jasap shyqtyq.

    Konstıtýııada aıqyn kórsetilgendeı, Qazaqstan Úkimeti bosqyn qabyldaıdy. BUU-nyń 1951 jyly qabyldaǵan «Bosqyn mártebesin berý týraly» Konvenııasy men 1967 jyly qabyldaǵan Protokolyna qol qoıǵanbyz. Ondaǵy talaptardy qabyldap, bosqyndar qabyldaıtyn elder qataryna qosylǵanbyz. Bul boıynsha jeke ómirine qaýip tóngen, sóıtip bizden saýǵa suraǵan janǵa bosqyn mártebesin berip, arashalap qalýǵa keliskenbiz.

    Zańǵa sholý

    Joǵaryda Qazaqstan Úkimeti Birikken Ulttar uıymynyń «Bosqyndar týraly» Konvenııasyna qosylǵanyn aıttyq. Ol boıynsha bizdiń Úkimet saıası qýdalaýǵa túsken sheteldik tulǵalarǵa bosqyn mártebesin bere alady. Tipti, sondaı mártebeni, bosqyn kýáligin biraz adamǵa bergenin de aıttyq.

    Bizde «Bosqyndar týraly Zań» bar. 2009 jyldyń 4 jeltoqsandaǵy N 216-IV Zań. 2010 jyldyń 1-qańtarynan bastap qoldanysqa engen. Qazir qoldanysta osy Zań. Endi osy Zańnan birli-jarym úzindi keltireıik. http://adilet.zan.kz/kaz/docs/Z090000216_

    «Bosqyn — násildik, ulttyq, dinı senimi, azamattyq belgisi, belgili bir áleýmettik topqa jatatyndyǵy nemese saıası nanymy boıynsha qýdalaýdyń qurbany bolý qaýipiniń negizdiligine oraı ózi azamaty bolyp tabylatyn elden tys jerde júrgen jáne óz eliniń qorǵaýyn paıdalana almaıtyn nemese osyndaı qaýip saldarynan mundaı qorǵaýdy paıdalanǵysy kelmeıtin sheteldik nemese osyndaı qaýip saldarynan eline qaıtyp orala almaıtyn nemese qaıtyp oralǵysy kelmeıtin, ózi turaqty turatyn nemese ózi azamaty bolyp tabylatyn elden tys jerde júrgen azamattyǵy joq adam». Bul «Bosqyndar týraly Zańnyń» 1-baby, 1-tarmaǵy.

    «Pana — pana izdegen adamdarǵa bosqyn mártebesin berý jolymen Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda qorǵaý usynylýy». Bul joǵarydaǵy Zańnyń 1-baby, 5-tarmaǵy.

    «Pana izdegen adam — ýákiletti organ bosqyn mártebesin berý týraly ózderiniń ótinishhaty boıynsha túpkilikti sheshim qabyldaǵanǵa deıin Qazaqstan Respýblıkasynda pana suraýǵa tilek bildirgen sheteldik nemese azamattyǵy joq adam». 1-bap, 6-tarmaq.

    «Pana izdegen adamnyń kýáligi — bosqyn mártebesin berý týraly ótinishhattyń tirkelýin rastaıtyn, ýákiletti organ beretin qujat». 1-bap, 7-tarmaq.

    «Pana izdegen adamdardy jáne bosqyndardy osy Zańda belgilengen tártipke sáıkes pana alý quqyǵymen qamtamasyz etý». 4-bap, 1-tarmaq.

    «Pana izdegen adamdardyń jáne bosqyndardyń ajyrap qalǵan otbasylarynyń qosylýyna járdemdesý». 4-bap, 4-tarmaq.

    «Bosqyn mártebesin berý, uzartý, odan aıyrý jáne ony toqtatý rásimderin júzege asyrý jónindegi komıssııa týraly erejeni ázirleıdi jáne bekitedi, sondaı-aq atalǵan komıssııany qurady». 6-bap, 13.

    «Ýákiletti organ bosqyn mártebesin berý týraly ótinishhat tirkelgen kúnnen bastap úsh aı ishinde bosqyn mártebesin berý týraly sheshim qabyldaıdy». 11-bap, 1-tarmaq.

    «Sheshim qabyldaý úshin qosymsha tekserý qajet bolǵan jaǵdaılarda túpkilikti sheshim shyǵarý bir jyldan aspaıtyn merzimge keıinge qaldyrylady». 11-bap, 1-tarmaq, 2-abza.

    Pana izdegen adamnyń:

    -Qazaqstan Respýblıkasynyń konsýldyq mekemesi arqyly bosqyn mártebesin berý týraly ótinishhat berýge;

    -shaǵymdaný merzimderin qosa alǵanda, bosqyn mártebesin berý týraly ótinishhat boıynsha sheshim qabyldaý rásimi aıaqtalǵanǵa deıingi merzimde Qazaqstan Respýblıkasynda bolýǵa;

    -Qazaqstan Respýblıkasynyń densaýlyq saqtaý salasyndaǵy zańnamasyna sáıkes medıınalyq qyzmet kórsetilýine;

    -Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes eńbek etý bostandyǵyna nemese kásipkerlik qyzmetke;

    -múliktik jáne jeke múliktik emes ıgilikter men quqyqtaryn sot arqyly qorǵaýǵa quqyǵy bar;

    -bosqyn mártebesin berý týraly sheshim qabyldaý úshin qajetti dáıekti málimetterdi habarlaýǵa;

    -densaýlyq saqtaý salasyndaǵy ýákiletti organ belgilegen merzimderde jáne tártippen mindetti medıınalyq tekserip-qaralýdan ótýge;

    -Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyn saqtaýǵa tolyq quqy bar.

    Qazaqstan Aýǵannan aýyp kelgenderge bosqyn mártebesin bergen

    Kúni búginge deıin Qazaqstan Úkimeti 700-ge jýyq adamǵa saıası bosqyn mártebesin bergen eken. Bul 2017 jylǵy derek.

    Olardyń 90 paıyzy Aýǵannan kelgender eken. Bizdiń elden baspana alǵan bosqyndardyń soıy Súrııa, Somalı, О́zbekstan, Taıaý Shyǵys pen Mysyrdan. Bul BUU Joǵarǵy basqarmasynyń Ortalyq Azııa isteri jónindegi ókili Edýarda Irezabaldyń deregi.

    Al QR IIM 2016-2017 jyl aralaǵynda 88 adam bosqyn mártebesin aldy dep otyr. Aýǵan, Súrııa men Ýkraınadan 16 otbasy kóship kelgen eken. 2016 jyly 70 adam kelgen. 13 otbasy jáne 15 jekelegen tulǵalar tirkelgen. Onyń ishinde 68 adam Aýǵandyq. 1 adam Ýkraınadan, 1 adam Súrııadan qashyp kelgen.  Al 2017 jyly 18 adamdy qabyldaptyq. 3 otbasy jáne 1 jeke tulǵa. Bul 18 adam Aýǵanstannan aýyp kelgender.

    Túıin. Biz Qazaqstannyń 2009 jyldyń 4-jeltoqsanynda qaralyp, 2010 jyldyń 1-qańtarynda qoldanysqa engizilgen «Bosqyndar týraly» Zańynan birli-jarym mysal terdik.

    Endi bul mysaldardy Saıragúl isine qatystyra otyryp, túıin sóz jazaıyq. Saıragúldiń otbasy, eki balasy Qazaqstanda turady. Olar tolyqqandy QR Azamattary. «Pana izdegen adamdardyń jáne bosqyndardyń ajyrap qalǵan otbasylarynyń qosylýyna járdemdesý» 4-bap, 4-tarmaq. Saıragúldiń jaǵdaıy osy talapqa ábden saı keledi.

    Qazaqstan Úkimeti sonaý 2010 jyldan beri 700-ge jýyq sheteldikke bosqyn mártebesin bergen eken. Olardyń deni Aýǵan asyp jetkender. Atasy basqa, tegi bóten talaı jurtty tabaldyryǵymyzdan attatqan Astanadaǵy aq jaǵalylar námi qazaq Saıragúlge saýǵa túspese, masqaranyń kókesi sol bolmaı ma?!

    Nurgeldi Ábdiǵanıuly

    Abai.kz

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    Kazahstanskogo generala obvınıl grajdanın SShA

    V Mınısterstve vnýtrennıh del Kazahstana prokommentırovalı obvınenııa grajdanına SShA v adres nachalnıka DVD Pavlodarskoı oblastı ...