• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Ulttyq tárbıe » Qazaq tyıymdary ne úshin kerek?

    Qazaq tyıymdary ne úshin kerek?

    Uly dalada ómir keshken qazaq halqynyń turmys-tirshiliginiń qyr-syry óte kóp bolǵan. Tyıymdardyń dál qaı zamanda paıda bola bastaǵany belgisiz. Biraq óte ertede paıda bolǵandyǵyn elimizde bolǵan sheteldikterdiń jazǵandary kýálandyrady. Mysaly HIII ǵasyrda Ortalyq Azııaǵa kelgen ıtalıandyq Plano Krapını sol kezdegi dalalyqtardyń tyıymdary týraly bylaı dep jazǵany belgili: «…olar kóp nárseni kúná dep sanaıdy, pyshaqty otqa salýǵa bolmaıdy, etti pyshaqpen qazannan alýǵa bolmaıdy, jáne ottyń qasynda baltamen otyn jarýǵa bolmaıdy, eger olaı etilse ottyń basy joǵalady dep sengen; ári jas qustardy aýlaýǵa nemese atýǵa bolmaıdy eken; atty júgenmen aıdaýǵa tyıym salynady; bir súıekpen ekinshi súıekti shaǵýǵa bolmaıdy; aqty jerge tógýge bolmaıdy. Úıde dáret syndyrǵan adam bunysyn ádeıi istese ol qalaıda baqsyǵa kóp aqy tólep lastaǵan jerin tazartýy lazym. Bulaı etilmegen jaǵdaıda ol óltirý jazasyna kesiledi». Jalpy qazaq halqynyń tyıymdaryn buzýǵa hannyń da qaranyń da quqy bolmaǵan.

    Kópshiliktiń osynaý pikirimen sanaspaı tek sal-seriler ǵana ózin erkin ustaǵan. Biraq saıyn dalanyń osynaý erkin perzentteriniń is-áreketterinde ózindik bir nanym-túsinik bolatyn. Mysaly uly Táttimbet birde jalǵyz balasy qaıtys bolǵan bir qarııaǵa kıiz úıdiń tabaldyryǵyna otyryp kúı tartyp qaıǵysyna ortaq ekenin bildirgen. Qazaq tabaldyryq eki dúnıeni bólip turady dep sengen. Osyny biletin Táttimbet seri qarııaǵa tiri adam tirshiligin jasaıdy degendi meńzep ózinshe sabyrlylyqqa shaqyrý maqsatymen, tabaldyryqa otyrǵan. Endi birde Táttimbet Abaıdyń atasy О́skenbaıdyń asyna atynan túspeı, qolyna kúnqaǵar shatyryn qolyna ustap kelgeni de belgili. Seriniń bunysy da ol dúnıeniń óz júrisi bolsa, bul dúnıeniń de toqtamaı dóńgelenip júre beretinin kópshilikke ózinshe ısharatpen bildirýi bolatyn.

    Urpaq tárbıeleýde halyq danalyǵynyń bir kórinisi bolyp tabylatyn tyıymdardyń ómirde alatyn orny erekshe. Jasy úlkender ómir qundylyqtaryn saqtap qalý nıetimen tyıymdar arqyly jas urpaq ókilderine neniń jaqsy, neniń jaman ekenin túsindirip otyrǵan. Ár tyıymnyń ózindik tárbıelik máni men mindeti bar. Bul tyıymdar kimdi de bolsa kóp shalys qadam jasaýdan saqtap otyrǵan. Urpaqtan urpaqqa aýyzeki túrde jetkizilgen ómir tájirıbesi halyqtyń ult bolyp qalý jolynda ıgilikti qyzmet kórsetip keledi. Mysaly:

    Jerge túkirme, Jer-ana. Anasynyń betine eshkim túkirmeıdi;

    Nandy baspa – kıesi urady;

    Jasy úlkenniń aldyn kespe, sózin bólme – bul qurmet;

    Bas kıimmen oınama, bireýge syılama – basyńa qonǵan baqtan aırylasyń, basyń birikpeıdi;

    Oshaqqa sý quıma – óz otyńdy óziń óshirme;

    Bos besikti terbetpe – urpaqsyz qalasyń;

    Keshqurym uıqtama – jyn-peri kóshetin kez;

    Eki búıirińdi taıanba – qaıǵy-qasirettiń belgisi;

    О́tirik jylama – qudaı jylataıyn dese qıyn emes;

    Tabaldyryqta turma – sýyt habar jetkizgenniń belgisi.

    Ǵasyrlar boıy bir halyqtyń bolmysy bolyp kelgen osy bir ómir erejeleri qazirgi tańda óz mańyzyn joǵaltqan joq.

     

    1. Adammen qarym — qatynasqa baılanysty tyıymdar

    Qazaq halqy dalanyń qıyn tabıǵatyyń yńǵaıyna qaraı otyryp óziniń turmys-tirshiligin qura bildi. Halyq bolyp qalyptasýy da «kishiniń úlkendi syılaý» erejesine baǵynǵandyqtyń jemisi. Bul altyn ereje áli de óz mańyzyn joıǵan joq. Qazaqtardyń búgingi kúnde de úlken adammen «siz» dep sóılesýi osynyń aıǵaǵy.

    ????????????????????????????????????

    Jasy úlkenniń sózin bólme;

    Jasy úlkenniń jolyn kespe;

    Ata-anańa qaıda barasyz dep surama;

    Adamdy sanama;

    Adamǵa pyshaq kezenbe;

    Adamdy aınalma;

    Adamǵa qarap túkirme;

    Áıel erkek jolyn kespeıdi;

    Jaqsynyń jasyn surama;

    Jańa baıyǵannan qaryz surama;

    Kemtarǵa kúlme;

    Kisi aıaǵynan attama;

    Kisige qarap esineme;

    Kisige qarap kerilme;

    Kisige qarý kezenbe;

    Kisi jolyn kespe;

    Qyzdyń tósegine otyrma;

    Kisi minine kúlme;

    Kisiniń ústinen attama;

    Kisini suq saýsaǵyńmen nuqyp kórsetpe;

    Kisiden qaıda barasyń dep surama;

    Qonaqtardy sanama;

    Qonaqqa berer zatty sol qolmen berme;

    Úlkenge syrtyńdy berip otyrma.

     

    1. Aı men Kún jáne Táýlik mezgilderi, ýaqyt jáne apta kúnderine baılanysty tyıymdar

    Segizinshi ǵasyrda tasqa qashap jazylǵan Kúltegin jazýyndaǵy:

    «Bıikte kók táńiri,

    Tómende qara jer jaralǵanda,

    Ekeýiniń arasynda adam balasy jaralǵan» degen joldar qazaqtardyń babalary ıslam dinine deıin táńirge sengenin, ony joǵaryda dep túsinip kún men aıdy qasıetti sanap tómendegi tyıymdardyń paıda bolý jolyn dáleldeıdi.

     

    Aıdy nuqyp kórsetpe;

    Aıǵa qarap dáret syndyrma;

    Jeti túnde júrme;

    Júrer jolyńnyń ýaqytyn kesip aıtpa;

    Juldyzdy sanama;

    Juma kúni kir jýma;

    Kún shyqpaı kúl tókpe;

    Kún bata jatpa;

    Kún batqanda sypyryndyny dalaǵa shyǵarma;

    Kúnge qarap dáret syndyrma;

    Qarańǵyda kıiz qaqpa;

    Qarańǵyda sýǵa barma;

    Túnde tús joryma;

    Túnde aınaǵa qarama;

    Túnde kir jaıma;

    Túnde sý basyna barma;

    Túnde sýdyń betin ashyq qoıma;

    Túnde tyrnaq alma;

    Túnde shash alma;

    Túnde úı sypyrma;

    Tún ishinde jylama;

    Ymyrtta kúl tókpe.

    1. Sý men otqa baılanysty tyıymdar

    Qazaqtar baıyrǵy zamanda ot pen sýdy qasıetti sanaǵan. Onyń sebebi keń dalada jan saqtaý úshin deneni jylytatyn ot pen shóldi qandyratyn sýdyń alar orny erekshe boldy. Sondyqtan sý men ottyń kıesi bar dep sengen.

     

    Kirdiń sýyn baspa;

    Kirdiń sýyn esik aldyna tókpe;

    Kúldi baspa;

    Kúldi shashpa;

    Otpen oınama;

    Otty attama;

    Otty teppe;

    Otty úrleme;

    Otty shashpa;

    Otqa túkirme;

    Otqa sıme;

    Sýǵa dáret syndyrma;

    Sýǵa túkirme;

    Sýdy sapyrma;

    Shelektegi sýǵa aýzyńdy batyrma.

     

    1. Taǵamdarǵa baılanysty tyıymdar

    Atamzamannan qazaqtar aqty shyndyqtyń, qarany sumdyqtyń nyshany dep bilgen. Ári adamnyń densaýlyǵyn qamtamasyz etetin sútten bastaý alatyn taǵamdar da osy oıdyń durys ekenine sebep bolǵan. Sondyqtan ómirdiń ózegi bolyp tabylatyn «aq» dep jalpy atpen atalatyn sút taǵamdaryna degen erekshe kózqaras qalyptasqan. Al nan árqashanda dám patshasy sanalǵandyqtan qazaqtar taǵamnyń bul túrine áli kúnge deıin kóńili erekshe. Buǵan nanǵa degen qurmetti dáleldeıtin tómendegi tıymdar kýá.

     

    Aqtyń jýyndysyn aǵyp jatqan sýǵa tókpe;

    Aqty tókpe;

    Erteńgi asty tastama;

    Jer taıanyp otyryp tamaq ishpe;

    Nandy tóńkerip qoıma;

    Nandy bir qolyńmen úzbe;

    Nandy baspa;

    Nandy tastama;

    Nannyń ústine basqa zat qoıma;

    Nandy laqtyrma;

    Tuzdy baspa;

    Tańǵy asty tastama, keshki asty baqpa.

     

    1. Sózge jáne kúlki men kóz jasyna baılanysty tyıymdar –

    Dala halqy dana halyq bolǵany onyń sóz ónerinen kórinedi. «О́ner aldy qyzyl til» degen sózdiń shyǵýy osynyń aıǵaǵy. Jaqsylyq ta jamandyq ta  kóbinese sózden keletin bolǵandyqtan turmys shyrqy buzylmas úshin adamdar sózdi abaılap qoldansyn dep sózge degen kózqarastaryn tyıym arqyly bildirgen.

    Ant-sý ishpe;

    Beıýaqytta jylama;

    Jaman sóz aıtpa;

    Qarǵanba;

    О́sek aıtpa;

    О́sek tasyma;

    О́tirik jylama;

    О́tirik kúlme;

    О́tirik aıtpa.

     

    1. Ata – ene, kúıeý men qalyńdyqqa baılanysty tyıymdar

    Jas jubaılardan eń aldymen ata-eneni syılaýdy talap etý arqyly januıanyń qalyptasýyn, ári saqtap qalýdy qamtamasyz etý baǵzy zamannan qalyptasqan ádet-ǵuryp. Sondyqtan aldyn-ala tyıymdar kómegimen jastarǵa ózderin qalaı ustaý kerek ekenin aldyn ala bildirip otyrǵan. Ári osy tyıymdar arqyly jas kelinshekterdi áldebir qıynshylyqtarǵa dýshar bolýdan saqtaýǵa tyrysqan.

    Ata-eneńniń tósegine otyrma;

    Ata-eneń jatqan jerge jatpa;

    Jas bosanǵan anany túnde sýǵa jiberme;

    Jas jubaılardyń tósegine otyrma;

    Kúıeýińnen buryn jatpa.

     

    1. Besikke baılanysty tyıymdar

    Besikke degen kózqaras balaǵa degen, bolashaqqa degen kózqaras ekeni belgili. Sondyqtan náresteniń dúnıege náresteniń kelýin eń basty qýanysh dep tanıtyn qazaqtar úshin besik turmystaǵy eń kıeli zat.

     

    Besikti ashyq qaldyrma;

    Besikti aıaq astyna tastama;

    Besikti kóringenge berme;

    Besikti satpa;

    Bos besikti terbetpe.

     

    1. Úıge baılanysty tyıymdyr – zaprety, svıazannye s domom

    Qazaqtar ózderiniń tirshilikke degen kózqqarasyn úıge qatysty tyıymdar arqyly bildirgen. Sebebi bul ómirdiń barlyq máseleleri úıge, úıli bolýǵa tireledi. Mysaly burynǵy zamanda aýylǵa atpen shaýyp «oı, baýyrym!» dep daýystap bireýdiń qaıtys bolǵanyn, nemese «attan, attan!» dep elge jaý shapqanyn habarlaıtyn bolǵandyqtan aýylǵa qaraı atpen shabýdy jamandyqqa balaǵan.

     

    Bosaǵada otyrma;

    Bosaǵaǵa súıenbe;

    Bosaǵaǵa turma;

    Bosaǵany qushaqtama;

    Esikti kerme;

    Esikti qushaqtama;

    Esikti teppe;

    Úı aınala júgirme;

    Úıdi aınalma;

    Úıge júgirip kirme;

    Úıge qaraı júgirme;

    Úıge syrtyńmen kirme;

    Úıde ysqyrma;

    Úıdi sabama;

    Úıińe kelgenge úıdeı daýyńdy aıtpa.

    1. Turmystyq buıymdar men quraldaryna baılanysty tyıymdar

    Adamdy adam etetin onyń jan-jaǵyna, kúndelikti qoldanysta júrgen zattarǵa degen kózqarasymen de baılanysty ekenin erte paıymdaǵan qazaqtar jas býyn ókilderi osy zattardyń ózderine qolqanat ekenin durys túsinsin dep túrli tıymdardy oılap tapqan.

    Arqandy attama;

    Aıyrdyń basyn joǵary qaratyp qoıma;

    Baqannan attama;

    Baltany attama;

    Dastarqandy ashyq qaldyrma;

    Dastarqandy qaǵazben súrtpe;

    Dastarqandy pyshaqpen qyrma;

    Dastarqandy baspa;

    Dastarhandy attama;

    Eski sypyrǵyshty otqa jaqpa;

    Jelini (kógendi ) attama;

    Jer – oshaqty attama;

    Jer – oshaqty aınalyp júgirme;

    Jaıaý qamshylanba;

    Jaqyn adamyńa pyshaq syılama;

    Keseni tóńkerme;

    Ketik kesemen shaı quıma;

    Kóseýden attama;

    Kúrektiń sabyn joǵary qaratyp qoıma;

    Kúrektiń sabyn attama;

    Qazandy tóńkerme;

    Qur erge minbe;

    Quryqtan attama;

    Oqtaýmen balany urma;

    Ojaýmen balany urma;

    О́lgen adamǵa topyraq salǵanda, kúrekti tabanyńmen baspa;

    Pyshaqty aýzyńa salma;

    Pyshaqty ushynan ustama;

    Pyshaqtyń júzin jalama;

    Pyshaqtyń júzin kókke qaratyp qoıma;

    Sypyrǵynyń basyn joǵary qaratyp qoıma;

    Sypyrǵyny tórge qoıma;

    Sypyrǵyny kókke kóterme;

    Sypyrǵymen balany urma;

    Taıaq taıanba;

    Ydysty teppe.

     

    1. Ań men qusqa, jan-janýarlar men jándikterge baılanysty tyıymdar

    Ań men qustardyń jany bar dep qabyldanǵandyqtan olarǵa degen kózqaras ta erekshe bolǵan. Mysaly páktik pen shyndyqtyń belgisi dep tanylǵan aqqýlardy atýǵa bolmaıtyny kóne zamannan kele jatqan tyıym. Ásirese úı janýarlarynyń adam ómirindegi alar orny olardy saqtaý kerek degen kózqarasty qalyptastyrdy.

    Aqqýdy atpa;

    Qustyń uıasyn buzba;

    Atqa teris minbe;

    Attyń júgenin attama;

    Jaqsy attyń tisine qarama;

    Jylqyny basynan urma;

    Jyńǵylmen at qamshylama;

    Jas maldyń tisin sanama;

    Itti teppe;

    Itke ojaýmen as quıma;

    Qoıdyń ústinen attama;

    Qumyrsqanyń ıleýin baspa;

    Malǵa «ket» dep zekime;

    Malǵa teris qarap minbe;

    Maldy basqa urma;

    Maldy qur qol aıdama;

    Maldy teppe;

    Maldyń jelingen basyn túnde laqtyrma;

    Maldy teppe;

    Malǵa qarap dáret syndyrma;

    Mal qorada dáret syndyrma;

    Mysyqty ustama;

    Tiri malǵa kórsetip basqa maldy soıma.

     

    1. Dene múshelerine baılanysty tyıymdar

    Dene múshelerine baılanysty tyıymdar halyqtyń júris-turys jóninde ózindik erejeler qalyptastyrǵandyǵyn aıqyndaıdy. Osy tyıymdar arqyly qazaqtar adamnyń qoǵamdyq jerde ózin qalaı ustaýy kerek ekenin úıretip otyrǵan. Mysaly: eger bireý búıirin taıansa nemese shashyn julsa qasyndaǵylar áıelderdiń joqtaý aıtýyn kózine elestetedi de kóńilderi buzylady. Sondyqtan ár qımyldyń ózindik bir orny bolatyny adamdarǵa osyndaı tyıymdar arqyly túsindiriligen.

    Aýzyńdy qolyńmen jappa;

    Aıaǵyńdy joǵary kóterme;

    Aıaq-qolyńdy jippen baılama;

    Basyńdy bosaǵaǵa berip jatpa;

    Basyńdy shaıqama;

    Betińdi baspa;

    Belińdi taıanba;

    Búıirińdi taıanba;

    Eki ezýińdi kerme;

    Iegińdi taıanba;

    Qolyńdy artyńa aıqastyrma;

    Qolyńdy jelkeńe qoıma;

    Qolyńdy qaltańa salyp turma;

    Qolyńdy qýsyrma;

    Qolyńdy silikpe;

    Qolyńdy tóbeńe qoıma;

    Qolyńdy taıanba;

    Qolyńdy taraqtama;

    Moınyńa belbeý salma;

    Saýsaǵyńdy shytyrlatpa;

    Saýsaǵyńdy aıqastyrma;

    Tabanyńdy tartpa ;

    Tańdaıyńdy qaqpa;

    Tisińdi qaırama, qyshyrlatpa;

    Tizeńdi qushaqtama;

    Tyrnaǵyńdy tisteme;

    Tyrnaǵyńdy bir-birine súıkeme;

    Ishegińdi tartpa;

    Shashyńdy julma;

    Shashty taptama;

    Shashty otqa tastama.

     

    1. Kıimge baılanysty tyıymdar – zaprety kasaıýщıesıa odejdy

    Kıimge qazaqtar erekshe kóńil bóletin bolǵan. Adamnyń talǵamyn, qoǵamda alatyn orny men múmkinshilik deńgeıin kórsetkishi kıim bolǵan. Ári kıim kıis adamdy adam etýge, tazalyqqa, kisilikke tárbıeleıtin qural bolǵan.

    Aıaq-kıimdi tóńkerme;

    Aıaq kıimdi tórge shyǵarma;

    Bas kıimińdi bosaǵaǵa ilme;

    Bas kıimmen oınama;

    Bas kıimdi bireýge syılama;

    Bórkińdi teris qaratyp kıme;

    Kıimińdi jelbegeı jamylma;

    Kıimniń jaǵasyn baspa;

    Moınyńa belbeý ilme.

     

    1. Dinge baılanysty tyıymdar

    Qazaq halqynyń dinge degen kózqarasy onyń álemge degen kózqarasyn bildirgen. Adamnyń osy bir álem teńizinde tamshynyń tamshysyndaı pende ekenin, adam men tabıǵattyń birtutas ekenin umytpaýy úshin aqyldy adamdar osy tyıymdardy oılap tapqan.  

    Aıtta kir jýma;

    Jaınamazdy baspa;

    Qurandy baspa;

    Quran oqyp otyrǵan adamdy toqtatpa;

    Qurandy jerge tastama;

    Quranǵa otyrma;

    Qubylaǵa qarap dáret syndyrma;

    Namazdy bólme.

     

    1. О́lim-jitimge baılanysty tyıymdar

    Adamnyń qaıtys bolýyna baılanysty tyıymdar adamdardyń osyndaı qıyn jaǵdaıda pendeshilikke salynbaýy úshin aıtylady.

    Beıýaqytta adamǵa kóńil aıtpa;

    Beıitke qolyńdy shoshaıtpa;

    Beıit topyraǵyn sándeme;

    Beıit tusynan shaýyp ótpe;

    Jas balany qabirge túsirme;

    Qabirdi baspa;

    Múrdede kúrekti ekinshi adamǵa qolmen berme;

    О́lgen adamǵa topyraq salǵanda, kúrekti tabanyńmen baspa.

     

    1. Jamandyq jasamaý týraly tyıymdar

    Qazaq halqy ǵasyrlar boıy ómirdiń eleginen ótken zańdar boıynsha ómir súredi. Ol zańdar barlyq adamǵa túsinikti ári máńgilik. Uly dala zańdarynyń birinshisi «basqaǵa jamandyq jasama» degen zań.

    Bireýdiń zatyn suraýsyz alma;

    Bireýge or qazba;

    Bireýdi urma;

    Urlyq jasama.

     

    1. Tabıǵatqa baılanysty tyıymdar

    Tabıǵatty Otanyndaı kórip anasyna Tabıǵat ana dep teńep aıtý qazaqtarda burynnan qalyptasqan. Mysaly: baıyrǵy zamanda aǵashtyń qabyǵyn erigip sydyrǵan adamnǵa qatań jaza qoldanylǵan. Bul tabıǵattyń adam ómirinde alatyn ornynyń qundylyq deńgeıin kórsetedi.

    Jalǵyz aǵashty kespe;

    Jerdi taıanba;

    Jer taıanyp otyryp tamaq ishpe;

    Jyńǵylmen atty qamshylama;

    Kógaldy taptama;

    Kókti baspa.

    Tyıymdar qazaq ultynyń bala tárbıesiniń altyn dińgegi deýge ábden bolady. Bul rýhanı qundylyqtar qazaq ultyna ult bolyp qalyptasýyna ǵasyrlar boıy kómektesti. Solaı bola da beredi.

     

    Berdaly OSPAN.

    «ADYRNA» ulttyq  portaly.

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    Darhan Kaletaev: Bolee 50% molodejı Kazahstana nıkogda ne bylı v mýzeıah ı teatrah

    Na proshedshem v Shymkente vyezdnom zasedanıı Soveta po molodejnoı polıtıke prı Prezıdente RK ýchastnıkı vyrazılı ...