• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » О́lketaný » «Qos beıit» kesenesi: Baıdyń qyzy men jylqyshy jigittiń mahabbatynyń belgisi

    «Qos beıit» kesenesi: Baıdyń qyzy men jylqyshy jigittiń mahabbatynyń belgisi

    Aqmola oblysy Jaqsy aýdanynyń Terisaqqan aýyly mańynda «Qos beıit» dep atalatyn kesene bar. Jazyq dalada alystan kórinetin qos tóbeden paıda bolǵan keseneniń bylaısha atalýynyń ózindik tarıhy bar. Bul týraly QazAqparat tilshisine Aqmola oblystyq tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵynyń bas ınspektory Serik Ysqaqov aıtyp berdi.

    Onyń aıtýynsha, atalmysh eskertkish týraly derekter Tortaı Sádýaqasovtyń «El men jer» kitabynda (2003 jyl) ketirilgen. Jergilikti ólketanýshy Saqtash Álseıitov te osy týraly halyqtyń arasynda ańyzdyń  saqtalǵanyn aıtqan bolatyn. Ańyz bylaı bastalady: «Qos beıittiń» mańaıyn óz zamanynda kópshilikke ámiri júrip turǵan, baı adam jaılaıtyn bolǵan eken. Baıdyń aı dese aýzy, kún dese kózi bar boıjetken qyzy bolǵan desedi. Baıǵa úıir-úıir jylqysyn barymtashylarǵa bermeı, ıt-qusqa jem qylmaı, qalǵan jylqyshy bitkenge bas-kóz bolyp júretin bir myqty jigit jumys istegen eken. Sol jigit baıdyń jan degende jalǵyz qyzyna ǵashyq bolady, qyz da jigitti unatyp qalady. Jigit araǵa jeńgelerin salyp, qyzben kezdesip sóz baılasady. El qulaǵy elý degendeı bul habar qyzdyń ákesine de jetedi. Sodan ne kerek óz esiginde jaldanyp júrgen kedeı jigitke qyz berýdi ózine ar sanaǵan baı qolshoqparlaryna buıyryp jylqyshy jigitti ólimshi etip sabap ketedi. Jigit jaqyn bir jamaǵaıynyń úıinde tósek tartyp jatsa da, qyzdy alyp qashý jónindegi oıynan aınymaıdy. Keıin esin jıǵan soń jigit at baptap, ýádelesken ýaqytta baı qyzyn alyp qashady. Sóıtse, baı jigitti ańdytyp qoıǵan eken, saq otyrǵan bir top adam eki jastyń sońyna túsip qýady. Astaryna mingen attary qansha júırik bolsa da, jabyla týǵan kóp adam olardyń sońynan qalmaı qoıady. Bul kóktemniń qar erip, Terisaqqan ózeniniń arnasynan tasyp jatqan shaǵy. Qýǵynshylar ustaýǵa taıap qalǵan soń, eki jas amalsyzdan astyndaǵy attarymen ózendi kesip ótpek bolady. Bylaıǵy kezde beti ǵana jybyrlap, shym-shymdap aǵatyn Terisaqqan kóktem sala býyrqana týlap, ashýyna qatty minetin bolsa kerek, qos ǵashyqty aǵyzyp ala jóneledi. Qatty yzaǵa boı aldyryp, qýyp kele jatsa da qyzynyń ajal tyrnaǵyna ilinerin bilgen baı eki jasty qutqarýǵa qansha tyrysqanymen doly ózen shyr aınaldyryp, tereńine tartyp əketedi. Sodan, el-jurt bolyp ózen boıyn eki-úsh kúnde boıy sharlap, jigit pen qyzdyń məıitin taýyp alady. Jalǵyz qyzynan aıyrylǵan baı óziniń tym qatty ketkenine ókinip, tirisinde qosylmaǵan eki jasty jer qoıynyna qatar jerleıdi. Keıin osy jerge «Qos beıit» kesenesi salynady. Aıta keterligi, kesene Aqmola oblysy kıeli nysandarynyń kartasyna enip otyr.


     inform.kz 

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    Mońǵolııaǵa sapar: Arqadan Altaıǵa deıingi uzaq jol

    Monǵolııaǵa baratyndar kóbine Reseıdiń Altaı ólkesin, Altaı Respýblıkasyn basyp ótip, Mońǵolııanyń Baıan О́lgeı aımaǵyna shyǵady. ...