• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Ádebıet » О́mirdiń ózi shyǵarma I- Bólim

    О́mirdiń ózi shyǵarma I- Bólim

     Jagdalyn LHAGVA  1942  jyly 


    Monǵolııanyń Dornogov aımaǵynyń Hóvsgól eldi mekeninde týǵan. 1966 jyly Kıevte polıtehnıka ınstıtýtyn, 1987 jyly Máskeýde Ádebıet ınstıtýtyn bitirgen. 1960 jyldan ádebıetpen aınalysty. 1991 jyly Monǵolııa jazýshylar odaǵynyń syılyǵyn aldy. Ortalyq gazetterde ádebıet, óner bólimderin jaýaptandy. Orys jáne ıspan tilderinen aýdarǵan birneshe kitaby jaryqqa shyqqan. Onyń ishinde qazaq aqyny Oljas Súıleımenovtiń óleńderi boldy. Kóptegen kıno týyndylardyń, telekıno jáne telepesalardyń avtory.

    OQÝǴA BARATYN JOL

    Máskeýdegi M. Gorkıı atyndaǵy ádebıet ınstıtýtynyń ekinshi ataýy – jazýshylar mektebi. Aıtsa, aıtqandaı-aq. Stýdentter jataqhanasy Dobrolıýbov kóshesinde. Sabaqqa barý úshin Rýstavel kóshesinen kólikke minesiń, Chehov kóshesimen órlep, Pýshkın alańynan túsesiń. Odan Gorkıı kóshesin qıyp, Nekrasov kitpahanasynyń aldynan ótesiń. Sonymen Gerenniń boıyndaǵy ınstıtýtqa jetesiń. Osyndaı joldarmen bes jyl boıy júrgen adam jazýshy bolyp shyqpasa, óz obaly ózine.

    BULAQTYŃ MIY

    Iasnaıa Polıanadaǵy Tolstoıdyń kabirine baratyn boldyq. Bıik ósken emen aǵashtarynyń arasyndaǵy buralań jolmen órlep kelemiz, órlep kelemiz. Jol sozylǵan saıyn oı da tereńdeı túsetin sııaqty. Vagankov, Lechıkovterdiń qabiriniń basyndaǵy eńseli eskirtkishter men músinder eske túskende men Tolstoıdikin iri qamal men tolyqtaı bir keshen bolatyn shyǵar dep elestetýmen boldym. Jetip barǵan sátte óz kózime zorǵa sendim. Bar

    bolǵany, bizde bulaqtyń mıy atalatyn bir shókim qumdy elestetin úıilgen topyraq qana bolyp shyqty. Endi mı bolsa bolǵandaı-aq kórindi. О́tkeni, úlken bir saıdyń tas tóbesinde ornalasqan. Tómende taý bulaǵy sarqyrap aǵyp, eńsesin tiktegen tákapar emen aǵashtarynyń ózi qabirdi úlken bastarymen súze ornalasqan.

    Qabirdiń syrtqy kórinisiniń ózi qatparlanǵan mıdyń beınesindeı ájimdelgeni – shynymen de tapqyr oıdyń týyndysyndaı. Nobel syılyǵynyń ózinen yzalana bas tartqanyn oılaǵanda Tolstoı degenniń ózi-aq, eskertkish, músin, ataq-dańq ataýlynyń bárinen de bıik uly tulǵa eken ǵoı.

     TOLSTOIDAN UIaLÝ

    Vorovskıı kóshesindegi keńestik jazýshylar odaǵynyń aýlasynda Lev Tolstoıdyń otyrǵan keıpin beınelegen tas músini bar. Mustaı Kárim ekeýimiz áńgimelesip turmyz. Mustaı aǵa áńgime taqyrybyn ózge arnaǵa burdy:

    — Sender osy Shyńǵys handaryń týraly nege jazbaısyńdar?

    Kútpegen suraqqa ne derimdi bilmeı basynda sasyp qaldym da anaý-mynaý deýden taǵy uıalyp, aqyry qaljyńǵa burǵym keldi de:

    Jazǵan qalamgerlerdiń bári ólip qala beredi. Kalashnıkov, Esenberlın, Chıvılıhın, Abashıze, Ian… bári joq qoı, búginde – dep edim, Mustaı Kárim maǵan kóz alarta bir qarady da, aýyr kúrsinip:

    Negizi, jazbaı júrip ólgenshe, jazyp baryp o dúnıelik bolǵanǵa ne jetsin! – dedi.

    Aıtarǵa ýáj tappaǵan men de tereń dem alyp, tómen qaradym.

    TÚNDE DE BATPAITYN KÚN

    Darhan qalasynda ótken monǵol-sovet jazýshylarynyń kezdesýinde Egor Isaev kelip qatysqan. Ol kisi Da ustazǵa (akademık, uly jazýshy .Damdınsúren) mynandaı baǵa bergen edi:

    Bul kisi túnde janǵan ot. О́zi órtenip, janyp taýsylady, al, ózgege jaryq syılap ketedi. Ádebıette tún bolsa da batpaıtyn osyndaı jaryq sáýleli kún bolady. Dál sonyń ózi eken.

    NAMDAG AǴANYŃ TEORIIaSY

    Jetpisinshi jyldary jazýshy D.Namdagtyń bastamasymen ashylǵan dramatýrgter daıarlaıtyn kýrsinde oqıtynbyz. Namdag-ǵýaı arnaıy teorııalyq sabaqtar ótkizbeıdi, kóbinese ózi jazǵan pesalardyń aıasynda áńgime órbitedi. Jastyq shaqtyń jeligi me eken, álde, azyn-aýlaq birdemeler oqyǵanyma mázbin be, keıde «jarytyp aıtary shamaly eken» degendeı oıdyń jeteginde ketip te júrdim.

    Birde jigitter ol kisiden Stanıslavskıı men Meıerhold ekeýiniń dramatýrgııada ustanatyn qaǵıdalarynyń aıyrmashylyǵyn aıtyp berýdi surady. Namdag-ǵýaı qar basqan taý shyńyndaı aq basyn kóterip:

    Iá, saǵan qalaı túsindirsem eken? – dep, sál oılandy da búrkittikindeı qos janaryn qadap turyp bylaı dedi:

    Soqyr qyzdy bir ásker zorlap ketipti. Stanıslavskıı muny qalaı kórseter edi desek, barlyq sarbazdy sapqa turǵyzady da soqyr qyzdy jiberedi. Qyz basynan bastap sıpalap otyryp, dál zorlaǵan áskerge kelip «mynaý!» dep aıǵaı salady. Al, Meıerholdqa kelsek, soqyr qyz zorlaǵan áskerdi «tanymaı» ótip ketedi. Kórermen qaýym «qap» desip, mazasyzdana bastaǵanda soqyr qyz qaıtadan sıpalap júrip, aqyry zorlaǵan sarbazdy tabady. Aıyrmasy kórinip tur ma?

    Osylaı dep qýlana jymıǵanda sheke tamyry qobyzdyń qos ishegindeı tartyla aıqyn kórinip, tiliniń ushynda qyzyl temeki japyraǵynyń kishkentaı synyǵy jyltyńdap turatyn edi.


    Mońǵol tilinen tárjimalaǵan Qýandyq ShAMAHAIULY 

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    Momaqan jigittiń izimen

    Eýropa mádenıetine sińirgen eleýli eńbegi úshin óner adamdaryna beriletin Trebbıa syılyǵynyń ıegeri, álemge tanymal qalamger ...