• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Ádebıet » «О́geı balanyń» muńǵa oranǵan taǵdyry

    «О́geı balanyń» muńǵa oranǵan taǵdyry

    Djeıms Grınvýd – áıgili brıtandyq jazýshy, mamandyǵy – jýrnalıst. Qarapaıym otbasynan shyqqan Grınvýd birneshe keremet týyndyny dúnıege ákelgen. Onyń týyndylarynyń arqasynda Londondaǵy gazetterdiń tırajdary kóbeıe bastaǵan. Maǵan da, ózge oqyrmanǵa da erekshe áser syılaǵan  Djeıms Grınvýdtyń «О́geı bala» týyndysy jaıly aıtqym keledi. Aty aıtyp turǵandaı áńgimede úısiz, kúısiz jetim balanyń basynan ótkergen qıyn kúnderi týraly baıandalady. Basty keıipker Djım ógeı sheshesi men qanypezer ákesiniń kórsetken azabynan úıinen qashyp ketýge májbúr bolyp, amalsyzdan urlyq jasaýǵa deıin barady. Kóshede tanysqan dostarymen birge túrli áreketter jasap, lashyqta kúneltedi. Jazýshy ómiri jaıly  málimetterge súıensek, onyń ózi qańǵybastarmen júrip, Londondaǵy kedeıler turatyn aımaqta ǵumyr keshken. Bálkim, jazýshy óz ómiri men shyǵarmashylyǵyn ushtastyrǵan bolar…

    Djım – shyrǵalań ishinen sytylyp shyqqan jeti jasar búldirshin. Alty jasynda anasynan aıyrylǵan bul jetkinshek sumpaıy da, ótirikshi, qýlyǵyna quryq boılamaıtyn ógeı sheshesinen ábden qaǵajý jep ósedi. Al ákesi – ishimdikke salynǵan, júreginde baýyr eti balasyna degen bir tamshy jylýy joq, meıirimsiz adam. Ekinshi áıeliniń sózine erip, týǵan ulyna qorlyq kórsetedi. О́z ulyn esh aıaýsyz soqqyǵa jyǵatyn qandaı júreksiz áke? Tipti, ol óz ulynyń kóshe kezip, qaıyr suraǵany úshin uıalǵan da, qınalǵan da joq. Úıinen qashyp ketken ulyn taýyp alǵan kezde kópshiliktiń kózinshe ulyn bet qaratpaı sabap, sumdyq masqaralaıdy. Bul – naǵyz qatigezdik. Jas jetkinshektiń anasynan erte aıyrylyp, tasbaýyr ákesinen qorlyq kórgeni osy kitapty qolyna alǵan kez-kelgen oqyrmannyń júregin aýyrtpaı qoımaıdy. Hıkaıattyń «Men jetimmin» dep bastalýynyń ózi qandaı jan tebirenterlik. Úıinen qashyp, jat ortada júrgen Djımniń ishki jandúnıesinde: «Ákem meni izdep taýyp alsa ne isteımin? Ol meni aıamaı soǵatyny anyq. Úıge oralmaǵanym jaqsy» degen úreıi boldy. Ol osylaı ómir boıy ákesinen qorqyp júrý úshin emes, baqytty bolý úshin ómirge keldi emes pe?! Onyń ákesi kishkentaı oıyn balasynyń baqytty balalyq shaǵynyń kúl-talqanyn shyǵardy.  Kishkentaı Djım ákesiniń janynda júrse de, oǵan qarap boı túzemedi. Ol sharasyzdyqtan urlyqpen aınalysty, alaıda, ol óte aqyldy, meıirimdi bala edi. Osy áńgimege qazaqtyń «Jaqsydan úıren, jamannan jıren» degen maqaly negiz bolatyn tárizdi. Jazýshynyń kishkentaı Djımdi jaqsy keıipker etip shyǵarýy – oqyrmanǵa úlgi. Qansha qıyndyqtan súrinbeı ótip, túzý jolǵa túskeni – oı salarlyq oqıǵa. Týyndymen tanysqan oqyrman boıyndaǵy kereksiz qasıetterden aýylyn aýlaqqa salyp, Djım sekildi aqyldy ári eńbekqor bolýǵa talpynady dep oılaımyn.

    Búginde, ókinishke oraı, Djım sekildi jetim qalǵan balalar órkenıetti óskeleń urpaq tárbıelep otyrǵan qoǵamymyzdyń bir bóligin quraıtyndyǵy –aщy shyndyq. Analarynyń meıirimin kórmeı erjetken uldar, boıjetken qyzdar jatqan búldirshinder qanshama?!

    Resmı derekterge súıensek, 80 myńǵa jýyq jetim balalar bar eken. Eshqandaı sábı jetim bolý úshin týmaıdy, árbir sábı baqytty bolý úshin ómirge keledi.

        Bir sózben aıtqanda, Djeıms Grınvýdtyń birtýar shyǵarmashylyǵynyń  úzdigi «О́geı bala»  týyndysyn oqý arqyly kókeıime kóp nárse túıdim. Ata-anasyz ómirdiń bos, jalǵan ekendigin uqtym. Shynynda, meniń ákem men Djımniń ákesiniń arasy jer men kókteı. Parasatty da, qamqor ákemniń bolǵanyna qýanamyn. Áńgime ata-ananyń orny eshteńemen ólsheýge kelmeıtindigin uǵyndyrady. Qazirgi tańda ata-anasymen jıi kekiljińge keletin jasóspirimder bar. Menińshe, bul shyǵarma jas oqyrmandy ómirde túzý jol tabýǵa, ata-ana qadirin túsinýge baýlıdy.

    Jazýshynyń sheberliginde sóz joq. Ol tek jetim bala jaıly jazdy, alaıda, men aǵylshyndyqtardyń álemine enip, bir sátke jer sharynyń solar mekendeıtin aımaǵynda ómir súrgendeı boldym. Ulybrıtanııanyń, Londonnyń ómirimen tynystadym. Áńgimeni oqyǵan árbir oqyrmannyń kózine jas, kókiregine sher tolatyny sózsiz. Meniń kóńilimdi bosatyp, júregimdi syzdatqan týyndy sizge qandaı áser qaldyrar eken? Endeshe, Djeıms Grınvýdtyń «О́geı bala» týyndysymen tanysyp kórińiz!


    Shalqarova Aıdana Erbolqyzy,

    Qyzylorda qalasyndaǵy №145 orta mekteptiń 11-synyp oqýshysy

     

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    О́mirdiń ózi shyǵarma I- Bólim

     Jagdalyn LHAGVA  1942  jyly  Monǵolııanyń Dornogov aımaǵynyń Hóvsgól eldi mekeninde týǵan. 1966 jyly Kıevte polıtehnıka ...