• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Qazaq handyǵy » Qyrǵyz tarıhshysy B.Soltonoevtyń Kenesary han týraly jazbalary

    Qyrǵyz tarıhshysy B.Soltonoevtyń Kenesary han týraly jazbalary

    Túgeldeı derlik, tarıhshy-zerteýshiler, óz eńbekterinde Qyrǵyz tarıhshysy Belek Soltonoevtyń (1878-1938) eńbekterin paıdalanyp, siltemeler jasaıdy. Osy belgigili tulǵanyń, Kenesary han týraly jazbalaryna toqtala ketsek. Belek Soltonoev – Qyrǵyzdyń ataqty tarıhshy, ádebıetshisi. Qyrǵyz tarıhyna arnap jazǵan belgili eńbegin arab áripimen 1895 jyldan bastap, 1934 jyly (40 jyldaı ýaqyt) aıaqtaǵan eken. О́zi, 1938 jyly qýǵyn-súrginge ushyrap, atylyp ketken, 1955-jyly aqtalǵan.

    B.Soltonoev

    Eńbegi basynda «Qyrǵyz-qazaq tarıhy» dep atalynyp, keıinnen, «Qyzyl Kyrgyz taryhy» bolyp ózgertilgen. Osydan-aq, bul ataqty ǵalym adamnyń eńbegi týra sol kúıinde jetti me; túpnusqasy bar ma; keıbir jerlerinde qospalar, qysqartýlar bar ekendigi nelikten anyq kórinetindeı; eńbek arab grafıkasynan týra sol kúıinde osy áripterge kóshirildi me nemese burmalandy ma (sebebi, biraz grammatıkalyq qateler bar eken) jáne t.b. suraqtar týyndaıdy. Baıandalǵan oqıǵalardyń keı tustarynda, Keńes О́kimeti saıasatynyń qysymyn jáne óz rýlastaryna «búıregi buryńqyrap» jazylǵandyǵyn da (adam senbes, balalardy baýyzdaý, ekiqabat áıelderdiń ishin jarý), keıbir qarama-qaıshylyqtardy da ańǵarýǵa bolady. Biraz zerteýshilerdiń osy eńbekke jasaǵan keı siltemelerin óz basym, osy jerden kezdestire almadym, ıaǵnı, shyǵarmanyń birneshe nusqalary da bar ma, olaı bolsa mindetti túrde «julmalanǵany» ǵoı degen oıǵa qaldym.

    Eńbekti oqı otyrsańyz, tarıhı qujattar ushyraspaıdy, el aýzynan jınaǵan sózder ekeni (anaý bylaı degen, mynaý bylaı degen; «cherıkchıler 100 kıshı, bır kabarda 180 kıshı» sııaqty…) aıqyn baıqalady. Sondyqtan, bul ataqty eńbekti tarıhı emes, ádebı, aýyz ádebıeti (folklor) túrine jatqyzyp, siltemeler jasaǵanda osyny eskergen durys bolar degen oıdamyz. Bul jerde basa eskeretin taǵy bir jaıt, ol eńbektiń Kene Han oqıǵalarynan keıin 50 jyldan keıin jazylǵandyǵy (aýyz ádebıeti úshin úlken ýaqyt)!

    Osy, 2 tomdyq eńbekte Kenesary hanǵa qatysty: Abylaı Han ýýly Kene Handyn Kyrgyz menen sogýshý (Jylky jyly) 1846-jylynda; Solto Bólókbaılardyn kazak Shoorýk baatyrdy óltúrgónú; 1847-jylynda Kene Handyn kyrgyzga ekınchı chabýýlýý (koı jyly) atty taraýlary bar.

    Taraýlarda kóptegen qazaq-qyrǵyz kisileriniń attary, jer ataýlary, oqıǵalar baıandalady. Oqıǵa jelisi Abylaı hannyń jáne Qasym sultannyń qyrǵyz jerine kelgendigi, kórsetken qysymdarynan biraz málimetter berilip kelip, Kenesary han tusyna oıysady. «Kazakta orýska bagyna bashtaganda Kún batysh Sıbırde tórólórdón bashka kara kazaktan bagyngandary..» deı kele, qazaqtyń keıbiri Orysqa, keıbiri Kene hanǵa qaraǵan, qoldaǵan adamdary, rýlary atalady.

    Kene hannyń 1846 jyly Qyrǵyz manaptaryna «birleseıik, el bolaıyq…» degenine, olardyń aqyldasyp, «Ne da bolso kazak menen bırde el, bırde joo bolo kelsek da azap-asylybyz aralash jýrt elek, kandaı bolso da el bolýp týraly, dep, chaar atka jolborstýn terısın jaap, tartýý kyla Tynaaly menen Baıterek, Úkú Bıı ýýlýn jıberip», keıinirek bul kelisimniń «Bólókbaı kyrgyzdary baryp, Kenenhandyn…» biraz jylqysyn urlap alyp, izdeýshilerge mazaq sóz aıtqany baıandalady. Osydan keıin avtor, «Kyrgyz menen ýrýshýýga shyltoo tappaı týrgan Kenenhan…» shabýyldardy bastady deıdi. Birtalaı urystar (kóbine senimsizdeý) baıandalady.

    Budan keıin eki jaq ta kelisimge tyrysqan, tutqyndar bosatylǵan, «jarashtyrabyz dep Chapyrashty Shoorýk baatyr araket kylganda soltodon Bólókbaı, Jamankara baatyr menen Bolottý bash kylyp, 15 kıshını jıbergen» delinedi. Osy jerde múlde túsiniksiz aıtylǵan jaǵdaı, elshi Jamanqaranyń  oqıǵasy bylaı: «Býlardy Kenensary óltúrúúgó oop kalganda, kazaktan Ekeı, Sarybaı býl kyrgyzdardy men kútúp týraıyn dep barganda Kenensary: men ózúm kútómún dep Sarybaıdy ynandyryp kaıta jıbergen. Sarybaı ketken túnú Jamankarany chók túshúrúp oltýrgýzýp koıýp, bır bóırógún sýýrýp alganda Jamankara bylk etken emes. Ekınchı bóırógún sýýrýp alganda chalkasynan ketıp, agań kosho Týrsýn degendı dagy óltúrúp, kalgan joldoshtorýn koıo bergen. О́lúktórún jýrtka tashtap, ózú kóchúp ketken» aıtylady. Olardy ne úshin óltirgeni aıtylmaıdy jáne eń kúmán týǵyzatyny budan keıin barǵan elshi «tynaı kyrgyzy Kalygýl» jaqsy qarsy alynǵan (kyzyl-ala bachaıy kúrmó kııgen, kııımderı taza ýzýn boılýý ıchke shyptaı bolgon ak chekır syıaktýý sakal-mýrýtý chyga elek jash jıgıt «bızdıkıne konok bolýńýz» dep alyp ketken. Býl jıgıt baıagy, aıtylýý Norýzbaı tóró eken»). Mine, osydan-aq bul oqıǵanyń shala ekendigi bilinedi.

    Kenesary ataqty aqsúıek, jeke basy erjúrek batyr, ata-saltty buljytpaı oryndaǵan adam ekenin bárimiz bilemiz. Olaı bolsa Jamanqaraǵa qatysty aıtylǵandar oıǵa syıǵysyz! Aıtylý boıynsha, hannyń ózi óltirgen degen múlde shyndyqqa janaspaıdy! Ol han! Jendet emes! Ondaı jazalaý, úkim oryndaýshylardyń arnaıy adamdary bolǵanyn da (I.Esenberlınde hannyń ısharasynan uǵatyn, ózi mylqaý, dúleı kúsh ıesi «Qara Úlek» atalady) bilemiz. Hannyń jeke basynyń kózsiz er ekenin avtor da birneshe epızodtarda ózi keltirgen. Mysaly: «Ormonbek… ólúp jatkan agasy Sýbanbektı kórúp, kazaktyn sońýna túshkón… Kenenhanga jetıp, «kara bolsoń júró ber, kan bolsoń tokto» dep, chakyrganda kaırylyp kórúp, Kenenhan kylychyn sýýrýp ala býrýlýp karap týrgan, Ormonbek kylych menen shıltep jıbergende Kenenhanga tııbesten, terdıgın taaryp ketken. Kenenhandyn shıltegen kylychy Ormonbektın chekesıne tıııp, esı oop bara jatkanda attyn jalyna súıónó, kaıta «chý» dep kachkan…», deıdi. Belek jaryqtyq, óz-sózine ózi qarsy shyǵa qoımas edi… degen oıdamyz.

    Aqyry, eki jaq: «Bashka karyıalar jana Kalygýl óz sózúndó býl saparda bergen ýbadasy anygy myndaı bolgon: kazak, kyrgyzdyn joosý bolso bırgeleshıp joolaıly, ózúbúz el bolýp týraly, choń keńeshıbızdı Kenenhanga salyp anyn aıtkanynan chykpaıly»,- degen kelisimge kelgen. Osy tusta (eńbekte aıtylmaǵan) han Kene de óz tarapynan «ótkenge salaýat jarııalap» tutqyndardy bosatqany belgili.

    Alaıda kóp uzamaı kelisim-shart buzylyp, Solto Bólekbaılar «70-80 tandalmalýý azamattar attanyp chygyp» jylqysyn barymtalap, artynan qýǵan Saýryq batyrdy «Samak menen Kúrpúk úzóńgú tıııshtıre kachyryshyp bırı attan yrgyta saıganda, bırı jóó kachyp bara jatkan Shoorýktý dalydan saıgan…» óltiredi.

    Sodan, «1847-jylynda Kene Handyn kyrgyzga ekınchı chabýýlýý» bastalǵan. Qoqannyń Merke qamaly alynǵandyǵyn estigen qyrǵyzdar, «Pıshpektegı ózúbektın begı Alısherge kelıp, Kenensarynyn kabaryn aıtyp: «Sız ýrýshasyzby, jakı jarashyp týrasyzby»,- degende bek: «Merkenın begı aramzada korkok jana bacha ele. Han azıretıbızdın týzý ýrsýn, menın ekı zambıregım bar. Azıretı hanybyzdyn týzýn kantıp aktabaıyn, ýrýshamyn»,-degen. О́zi, Pishpekke (qazirgi Bıshkek) Kene Han kelse, aınaladaǵy qyrǵyzdarǵa habarlaıtynyn aıtqan. Jan-jaqqa jaýshylar jiberilip Solto, Sherikshi, Tynaı, Sarybaǵysh jáne basqalar túgel qamdanyp, soǵysqa daıyndalǵan.

    Mine, osydan, avtor anyqtap aıtpaǵanmen, qyrǵyzdardy (ózderine baǵynyshty el sebepti) Qoqandyqtar tolyq qoldap, basqaryp, úılestirip otyrǵanyn jáne áskerı ishtirtin (tyl) kómek bergenin kóremiz.

    Ary qaraı avtor: «Kenenhan kazaktan 8-9 mın kol jyınap, kyz-kelınge týmak kııgızıp, kógóón jelesın baılanta júrúp, Pıshpekten ótúp kyrgyzga chabýýl kylgan. Kol bashchylary: chymyrdan – Baızak datka, botbaıdan – Sýpataı, Túlóberdı, karakoılýdan – Kýdaıbergen, akkoılýýdan – Baıet, argyndan – Chýbýrtbaly, Agybaı, tamandan – Bogogýschýl baatyr menen Barmen datka bolgon» deıdi. Birtalaı soǵys epızodtary baıandalady.

    Bir túsiniksiz jer, Erjan tóre týraly jazbalardyń múlde anyq emestigi (bul týraly qazaq derekteri tipten basqasha): «Bólókbaıdyn boz baldary betteshıp sogýshýp júrgóndó kara kyzyl at mınıp júrgón Erjan tórónú Jooseııt, bır kabarda jetıkashkadan Andash bet aldynan naıza menen saıyp túshúrgón. Norýzbaı býra tartyp, kyrgyzdy kachyryp kırıp kelıp naıza sala albastan «Erjan tóró degen osý, kyrgyzdar jaksylap bagyńdar» dep, kaıta ketken. Erjan tóró ekenın kyrgyzdar bılgen soń keskılep óltúrgón. Bır kabarda Jamankaranyn agaıyndary bagyp týrýp, kııın óltúrgón. Jana bır kabarda Jamankaranyn Samak degen týýgany Erjan ekenın bıler zamat bychak menen jara tartyp jıberıp, kanynan úch ýýrtap alyp, Jamankaranyn kúıútú emı kettı,- dep atyna mınıp kazakty kaptagan joldoshtorýna koshýlgan». Mine, ózderińiz de kórip otyrǵandaı, qaı habarǵa senerimizdi bilmedik. Ahmet sultannyń (Kenesaryuly) jazbasynda «Erjan tóre, Naýryzbaı ekeýi taýda qyrǵyzdardy qýyp bara jatyp, Erjannyń aty boldyrady, «Kóke» degenin estigen Naýryzbaı burylyp kelip, qorshaǵan qyrǵyzdardy qýyp tastap, Erjandy qutqaryp alady. Keıin, qolǵa túsip, óltirilgen» delingen. Jazbada «Kýdaımende tóró Chyngyshtyn kolýna túshúp, any Alımbek menen Bolot óltúrgón»delingen.

    Jazbada Naýryzbaıdyń jeke erlikteri de sýrettelgen: «Norýzbaı úch kún katary menen jekege chygyp kelıp, úch kyrgyzdy saıyp ketken. Mýnýn bırı ólúp, ekóó aman kalgan…

    Norýzbaı mıngen Kertaılak,

    Tekelıkten seńırden,

    Chyga keldı kol jaınap.

    Korkkonýnan kóp kyrgyz

    Oıbaılagan kýdaılap.

    О́túp chykkan ótúnúp,

    Orto jol menen tótólóp,

    О́ń júırúgún jetelep…» jáne t.b. jazbalar bar.

    Avtor qazaqtardyń jeńilýine basty jaǵdaıdyń biri retinde «Myndan soń kyrgyzdar jalpy atka mınıp, Chúıdún sýýsýn bógóp, tash salyp jıberıp, sýýný Kyzyl-Sýý, Shamshynyn oıýn kózdóp býrýp jıbergende kazaktar sýýga jetpeı kalgan» degendi keltiredi. Jan-jaqtan kómekke qyrǵyzdar kele bergen, Orman manap ta jetken, kerneıletip. Sońǵy shaıqasta kúshi basym jaý, «Bólókbaı, Atake, Abaıyldagan!» ýraan chygyp, myltyktar atylyp, kún abdan batyp, el orýnga oltýra kazak kachty, joo kachty dep kaptagan kyrgyzdyn dúbúrtúnón, atkan oktýn únúnón oıdo-toodogý kyıkyryktan jer-sýý dúńgúróp ketken» dep jazǵandaı, jeńiske jetedi.

    Qazaq ishindegi satqyndyqtardyń, keıbir úreılenýdiń de sebepteri kóp ekenin mynadan, ıaǵnı: «Kazaktan ak kóınók kıııp aman kalgany Chymyr Baızaktyn elı bolgon. Ol … astyrtan Ormongo kıshı jıbergende: «elıne tekshı ak kóınók kııgızsın, men kyrgyzga ak kóınók kııgızem»,- degeninen baıqaımyz. Bir «qyzyǵy» avtor bul jerde Rústem tóre men Sypataıdyń urys alańynan elin bastap, qashyp ketkenin aıtpaıdy (álde bir sebepter boldy ma eken?). Olarǵa qosymsha, Baızaq datqanyń da «ishten shyqqan jaý» bolǵany, naqty jazylypty. Keıinnen osyndaılardy qyrǵyzdar qalaı bosatqany týraly, jazbada derekter bar: «Kýdaıbergendın saryger aty bermet bastyrgan ıchı-tyshy kýndýz bórkú, altyn kemerı jana kýndýz bolgon. Jantaı kýdalashyp, 100 tóó, 1000 koı kalyńdykka ýbadalashyp ýzatyp jıbergen. Chymyr Baızakty at bashtagan bır togýz menen Ormon ýzatkan…» Al Aǵybaı týraly: «Chýbýrtbaly Agybaı óz kazaktaryn bır bólúp, kyrgyzdyn kýýgýntýgý ótkónchó jardyn túbúndógú mýıýshka jashyryp, kyrgyz tekshı ótkón soń Tokmoktýn aral jolýna salyp aman-esen kýtýlýp ketken» delingen.

    Endi, avtor qansha «jumsartqanmen», anyq kórinetin naǵyz tragedııaly tusqa da jettik. Osydan ary qaraı, jazbadaǵy qısynsyzdyqtar, qarama-qaıshylyqtar kóbeıe túsedi. Han men Naýryzbaı sultannyń qolǵa túskenderi (san túrli) bylaı baıandalady: «Tynaı kyrgyzynan Daıyrbek, Kalcha degender tań atarda Norýzbaıdy karmagan. Jana Tynaı kyrgyzynan Karmyshtyn baldary Tekelıktın toosýnda Kene handy shashkede karmagan»;jáne «Bır kabarda Kenen han Norýzbaıdy karmagan Checheı Atambektın Opý, Topý, degen baldary karmagan. Ak koılýý Baıettın 19 jashtagy Kýdaıbergen balasyn Tynaı kyrgyzy Abyla ýrýgýnan Aaly karmagan»… Kórip otyrǵanymyzdaı anyqtyq joq.

    Endi «Kenensary, Norýzbaı ekı bashka aıylda bolýp 7-8 kún bagyp týrgan» delinedi. Alaıda, bul týraly múlde basqasha derekterdiń bar ekendigin, qazir kópshilik biledi. Mysal retinde, orys zertteýshileriniń biri A. Dobrosmyslov bylaı jazǵanyn keltirelik: «Ony óltirmes buryn, qyrǵyzdar asa erekshe batyldyǵy men qaısarlyǵy asyp týǵan Kenesary Qasymulynan ózderine urpaq alý úshin, qyryq tún boıy qoınyna qalaýly qyzdaryn salýmen boldy».Biraq ulttyq qaharman, ári bıleýshi bul joly da bas ımedi. Al, Naýryzbaıdyń qolǵa túskeni týraly jazbada, «ustalyndy» degenmen, kóptegen estelik-derekter, onyń ózi barǵanyn rastaıdy.

    Han ómiriniń sońǵy sátin avtor bylaısha baıandaıdy: «Kyrgyzdar Kene handy óltúrúúgó makýldashyp kıshı jıberıp, mýrýnký jyly elchı jıbergen kıshı bar ma degende Kene han «bolso boolor» degen. Kyrgyzdyn óltúrmók bolgonýn Kene han bılgen soń: «Men daarat alyp, namaz okýp alaıyn, anan soń ıshaara kylaıyn, oshondo janymdy kyınabaı kylych menen bır chaap óltúrgúló»,- degen. Erteń menen namaz bagymdatty okýp bolýp, ıshaara kylganda mýrýnký jyly Kenensarydan ólgón Ormonbek Sýbanbektın Taısary degen ınısı Tashtanbektın bolotý menen shıltep jıbergende bashy yrgyp ketken. Bashy tomolonýp, kyımyldap jatkanda jesır katyndar chýrkap kelıp kýlaktaryn kesıp algan. О́lúgún Kyzyl Sýý menen Shamshynyn ortosýndagy Bordý degen saıdyn orto bóksósú toogo kómgón. Kenensaryny óltúrór zamat kún katýý jaagan.» Al Naýryzbaı týraly bylaı aıtylǵan: «Norýzbaıdan mýrýnký jylky elchıler barby degende: «Jamankarańdy jaılagan, Ormonbegıńdı oırondogon, Sýbanbegıńdı sýlatkan, Kalpagyńdy talpak kylgan kolým osy»,- degen. «О́túń emınege dary?» degende, “Kyzyńdyn… daary,- degen. Tórt armanym kaldy: bırınchı – apam baıga ýzatylgan jok dedı, ekınchı – perzentım kalgan jok, úchúnchú armanym – tokson tóódó býl achylgan jok. Tórtúnchú armanym – alty ata alach balasyn artyma salyp, Edıl Jaıyk, Sary Arkada orýs menen betteshpedım»,- degen. Mýrýnký jyly kazaktan ólgón Kalpaktyn katyny kylych menen chabaarda Norýzbaı: «Kyrgyzda erkek jokpý?»,- degen. Kalpaktyn Túlóbaı degen jıgıtı kylych menen bashka tartyp kalganda ońkosýnan ketıp ólgón. Kalpaktyn katyny ıchın jara tartyp, kanynan úch ýýrtap algan. Sóógún Shamshynyn kún chygysh jakky kashatka kómgón». Alaıda, bul týraly da basqa kóptegen derekter bar ekendigin kópshilik qazir biledi.

    Avtor, endi osyndaı «aıarlyq-qanipezerlikterdi» barynsha jumsartyp, óz taıpalastaryn aqtaýǵa tyrysady: «Bútkúl kyrgyzdyn bash kıshılerı Ormon ıchınde bolýp keńesh kylyp, kazak menen el bolýp týraly, ólgón óldú, kalganybyz jýrt bololý, Kenensary, Norýzbaıga katyn alyp berıp ýzataly degende mýrýnký jyly ólgón jıgıtterdın, erlerdın aga-ınılerı bolboston alardyn enelerı, katyndary aıyl kýrchap jatyp algan.

    Kene han kyrgyzdyn bır bash kıshısıne meńı jolýktýrgýn degende kyrgyzdar makýl albagan. Kyrgyzdar akyry myndaı degen: “Býlardy koıo bersek bırınchıde, elıbız býzýlat eken, eger óltúrbóstón bagyp júrsók kazaktar Tórógeldını koıo berbesten bagyp júrúp, Kenensary menen Norýzbaıga oro-para kylyp býlardy boshotýp ketet eken». Jınalǵan elder: «Kene han Norýzbaı kolgo túshúptúr dep ýgýp, óltúróbúz dep Kenensary jatkan jolbýndýn úıún kýrchap kalgan». Jáne «Býlardyn ólgónún yrastoo úchún Kenensarynyn bashyn orýstýn ýlýgýna tartýý kylsańar Tórógeldını boshotot degende, Jantaı óz jakyn týýgandarynan Kalygýl Alybek ýýlýnan Kenensarynyn bashyn berıp, Ombýdagy orýstýn jandyralsyna jıbergen. Orýs ýlýgý Kalygýlga jana bashka kyrgyz ókúldórúnó medal, chepken berıp, Tórógeldını boshotkon». Osyndaı tektes sózderden soń, Kene Han, Naýryzbaıdyń álpetteri, kıimderi sıpattalyp, qazaq pen qyrǵyzdyń qarý-jaraqtary, attary da sóz bolǵan. Qoqan hanyna eki arbaǵa tıep aparǵan qazaq sarbazdarynyń bastary týraly (kapıtan Rylovtyń málimeti) múlde aıtylmaıdy. Kóptegen áńgimelerdi Qalyǵuldyń (1899 jyly ólgen) óz aýzynan 1895-jyly jazyp aldym, «Kenensarynyn bashyn alyp barganda algan altyn medaldary bar eken» deı kele, onyń naqty kóptegen derekterin keltirmegendeı. Avtor: «Kókjal Baraktan (1770-jyl) bashtalgan kyrgyz-kazak sogýshý el chabysh, kedeı-dyıkan orto charbany ezısh, óltúrúsh, jylky tııısh menen júrúp, keede jarash, keede ýrýsh bolýp, kedeıden mıńdegen kıshıler, baatyrlar kyrylyp, alardyn ech bırı aıtylbastan, alar aman-esen kalgansyp, baıaky kankor feodal manaptardan ondogon gana kıshılerı, kansorgýchtar ólgón bolso, alar gana aıtylgan. Býl kyrgyz-kazaktyn arasyndagy jańjal 77 jyldan kııın kan sorgých Kenehan, Norýzbaı, Erjan, Kýdaımende tórólórdún kyrgyzdan óltúrúlgónú menen toktodý»,- dep, bul taraýlardy kommýnıstik rýhta túıindeıdi (óz sózi me… kim bilsin?).

    Árıne, óz elińniń osaldyǵy, álsizdik-qatigezdigi týraly jazý, eshkimge de ońaı emes! Sondyqtan bolar, Belek jaryqtyqtyń, handy bir adamdar emes, «jalpy jınalǵan kópshilik tobyr óz betterinshe jazalady (rasprava)» retinde keltirýge tyrysqandyǵy! Bul jerde ne aıtýǵa bolady, sondaı ǵulama adam, ejelden kele jatqan, «Hannyń basyn han alar; Qonaqty jábirleýge jol joq… t.b.»sııaqty, Uly Dala qaǵıdasynyń buzylǵandyǵyn bilmedi, túsinbedi dep aıtýǵa aýyzymyz barmaıdy! Biraq, ol ata-dástúr saqtalmady…

    Taraýlardyń «Abylaı Han ýýly Kene Handyn Kyrgyz menen sogýshý» dep atalýy da, oılantady. Nege, qazaq-qyrǵyz soǵysy demegen? Tipten, Halyqaralyq Zańdylyqtarǵa júginsek, (sol kezdegi qyrǵyzdyń Qoqan eli ekenin eskerip), bul – «Qazaq pen Qoqan Handyqtarynyń soǵysy» atalýy kerek emes pe? Al Qoqan handyǵy ol kezde Ulybrıtanııanyń qoldaýyn (Reseıge qarsy qoldanǵan) sezine bastaǵan. Buqara ámirligimen, Tashkent jáne basqa jerler úshin, Hıýa Handyǵymen baǵynyshty elder úshin, tatý qarym-qatynasta bolǵan joq. Solaı bola tura, Kene Hannyń Reseıge qas ekenin bile tura, Qazaq Handyǵyn qurtýǵa birinshi kezekte múddeli boldy! О́zderiniń de keshikpeı, Reseı bodandyǵyna túsetindikterin uǵyna almady. Qazaq-qyrǵyz arasyndaǵy shaıqastardyń bastalýyna áleýmettik-turmystyq (jylqy urlaý t.s.s.) deńgeıdegi sebepterge baılanystyrǵan sol kezdiń adamdarynan, Orta Azııadaǵy kúrdeli – saıası, ekonomıkalyq ahýaldyń sebepker ekendigin túsindirmegendikterine renjýge qaqymyz joq bolar…


    Azken Altaı

    Abai.kz

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    Otan qorǵaýǵa búkil halyqty jumyldyrý

    Ábilqaıyr bahadúr qalmaqtarmen eki arada 1726 jylǵy kelisimge qol jetkizisimen, Jaıyq aımaǵyndaǵy áskerı-saıası qyzmetin ońtústikti ...