• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Qazaq handyǵy » Kenesary hannyń kegin qaıtarǵan er Táneke

    Kenesary hannyń kegin qaıtarǵan er Táneke

    Ulttyq kod degenimiz – qaı zamanda bolsyn, ultynyń, halqynyń, hanynyń namysyn taptatpaǵan batyrlardy ulyqtaıtyn rýh bolsa kerek. Osyndaı ulyqtaýǵa turarlyq Alash azamattarynyń biri 15-inde el bılegen Táneke týraly qazaqtyń birtýar perzenti Muhamedjan Tynyshbaev: «1807 jyly Qydyraly bı qaıtys boldy. Dál sol jyly Arǵanaty taýlarynyń shyǵysynda, Tasqora shatqalynda onyń nemeresi, Dóset bıdiń uly Táneke dúnıege keldi» degen málimet qaldyrǵan. Táneke batyr orta júz Naımannyń Mataı rýynan shyqqan áıgili Bóribaı batyrdyń urpaǵy. 
    HIH ǵasyrdyń basynda qazaq halqy Orta Azııa, ońtústik shyǵysynda Qytaı yqpalynda bolǵany aıan. Qazaq halqy alym-salyqtarymen tunshyqtyrylyp, maly talan-tarajǵa salynyp , tartyp alynyp, mal baǵatyn óz jerin ózderine bermeı, ústemdik qylǵan zaman edi. 1820 jyldary qazaq halqy óz táýelsizdigi úshin úsh júz birigip, Kenesary Qasymov bastaǵan ult azattyq kóterilisi bútkil qazaq dalasyn sharpyp, Jetisýǵa da jetken bolatyn. Táneke batyr Kenesary hannyń ult azattyq kóterilisine ún qosqan, patsha úkimetiniń otarlaý saıasatyna ashyq qarsy kelgen. Atap aıtqanda, 1846 jyly general Vıshnevskıı Jetisýdyń bı-sultandarymen Kenesaryǵa qosylmaı, patsha úkimetiniń bodandyǵyn qabyldaý týraly kelissóz ótkizip jatqan jerinde Táneke batyrdyń qalyń qolynyń shabýylyna ushyraǵan.
    Táneke batyr Kenesary hanǵa orasan zor qoldaý kórsetip, hannyń qyrǵyz eline Jetisý óńiri arqyly ótýine úlken yqpal jasaıdy. Al osydan keıin qyrǵyz manaptarynyń Reseı patshalyǵyna satylyp, Kenesarynyń basyn alyp, Qapal, Aıagóz arqyly Ombyǵa jibergenin estigen Táneke batyr Jetisý jerinen Mataı, Sadyr, arǵy betten Qyzaı eliniń rýlarynan 2000-ǵa jýyq qol jınap baryp, qyrǵyz manaptaryn aıamaı jazalaıdy, quldyqqa jegedi. Bul týraly qazaqtyń áıgili tarıhshysy Ermuhan Bekmahanov eńbekterinde atap ótken. Táneke batyr atasy Qydyráli bıden bastap , arysy Mataı, berisi Qaptaǵaı eliniń qorǵany bolady.
    Kenenniń kegin alǵan Tánekedeı batyrmen bar qazaq maqtanýǵa tıisti. Kenesary hannyń basyn izdeý kerek, qazaqtyń rýhy qaıta tiriledi desek te, Kenesarynyń basy búgin emes, sol kezde de tekke ketken joq. Qazaq óz namysyn jatqa taptatpady. Kóptegen bolystar men sultandar Orys otarshylaryna bolyspasa da, han Keneni qoldaı almady. Onyń janynda Táneke bolys erge saı minez kórsetip, hannyń kegin ýaǵynda qaıtardy. Otarshylarmen ashyq kúresken batyrdyń esimin búgin bylaıǵy júrttyń kóbi bile bermeıdi.

    Kenesary hannyń kegin qaıtarǵan Tánekeni ulyqtaǵanymyz – han Keneni ulyqtaǵanymyz bolar edi. Kenesarynyń kegin alǵan batyr dep Táneke batyrdy ulyqtap, eskertkishter ornatyp, Astana men Almaty qalalarynan kóshe berip jatsaq, ol da bir qazaqtyń rýhyn kóterer sharýa, naǵyz rýhanı jańarý bolmaq edi.

    Táneke batyr ósken óńiriniń adal perzenti retinde de az jumys atqarǵan joq. Ol shyraıly Qapalda patsha úkimetiniń qysymymen qonys aýdarǵan tatarlarǵa jer berip, qamqorlyǵyna alady. Olarǵa eki birdeı meshit jáne medrese salyp berip, tatar balalarymen birge qazaq balalaryn da oqyta bastaıdy. Sol kezdegi salynǵan meshit jáne medreseniń eski qurlysy áli saqtalǵan. Sonymen birge óz elin eginshilikpen aınalysýǵa da baýlyǵan.
    Al aqyn Sara Birjan salmen aıtysynda “Talaspas Tánekeniń Janbaǵyna, jeńermin eger tartsa is aǵyna. Shetinen Qydyr qonǵan óńsheń qutym, myń-myńdap qut qaldyrǵan art jaǵyna” dep dáriptegen.


    Symbat SIMA

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    Otan qorǵaýǵa búkil halyqty jumyldyrý

    Ábilqaıyr bahadúr qalmaqtarmen eki arada 1726 jylǵy kelisimge qol jetkizisimen, Jaıyq aımaǵyndaǵy áskerı-saıası qyzmetin ońtústikti ...