• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Ata dástúrdi jalǵastyraıyq » Saýyn aıtý salty – nemese úlken jıyndarǵa qymyz jınaý

    Saýyn aıtý salty – nemese úlken jıyndarǵa qymyz jınaý

    Qazaq toılary men basqa da jıyndaryna árqashan kóp qonaq shaqyrylady. Burynǵy ǵasyrlarda toılar birneshe kúnge sozylatyn bolǵan. Ertegiler men batyrlar jyrlarynda «otyz kún oıyn, qyryq kún toıyn» degen sóz beker aıtylmaǵan. Bul kúnderi án shyrqalyp, kúı tartylyp, aıtystar ótkiziletin. Balýandar kúresi, at báıgesi taǵy basqa da saıystar ótkizilgen. Bundaı jıyndarǵa qonaqtar ózderiniń aqyn-aıtyskerlerin, kúıshi-ánshilerin, qara kúsh ıeleri men shabandozdaryn jáne nebir júırik attaryn alyp keletin. Sondyqtan qonaqtar úshin dámdi tamaqtar men shól tarqatar qymyz molynan daıyndalatyn.

    Saltanatty jıyndar men astardy as-cýmen jetkilikti túrde qamtamasyz etý úshin jıyn ótkizýshi shańyraq kereginshe soıys mal men sýsyn jınaý úshin  óz jaqyn týystarynan kómek suraıtyn bolǵan. «Saýyn aıtý» salty osylaı paıda bolǵan.

    Ádette bir adam búkil týystarǵa saýyn jóninde habar berip aýyl aralaıtyn. Alysta turatyn aǵaıyndarǵa habarshylar jóneltilgen. Alystan keletin qonaqtar da ózderimen birge teriden jasalǵan sabalar men mesterge qymyz quıyp alyp keletin bolǵan.

    Ǵalym Shaızada Tohtabaeva bylaı dep jazady: «Qonaqtar ár júzden jáne túrli aýyldardan, ózderiniń malymen, saıys jeńimpazdaryna arnalǵan syılyqtarymen jáne qymyzben keletin. Bundaı kelistiń basynda kópke syıly jasy kelgen áıel túıege minip keletin.

    Túıeniń órkeshine ádemi kilem jabylyp, pispekteri bar kórkem oıýlarmen ádiptelgen sabalar artylǵan. Onyń sońynan túıe men atqa mingen áıelder men erler júretin bolǵan.

    Jıylys ıeleriniń týystary men dostary túıelerge artyp ákeletin úlken mesterge  100 nemese 200 lıtr qymyz tolǵan. Olar birneshe jalqynyń terisinen tigiletin bolǵan».

     

    «Saýyn aıtý» salty zertteýshilerdiń eńbekterinde

    «Saýyn aıtý» salty týraly ǵalym Halel Arǵynbaıuly óziniń «Qazaq halqyndaǵy semıa men neke» atty kitabynda orys zertteýshileriniń jazbalarynan mysaldar keltirgen. M. Levanevskıı «Qazaq dalasy týraly jazbalar» eńbeginde bylaı dep jazǵan: «1852 jyly bir asqa Beısembi Bajyquly degen baı 10 jylqynyń terisinen jasalǵan sabaǵa 100 shelek qymyz quıyp ákelgen. Mundaı sabalardyń moınyn jabyqtan shyǵaryp qoıyp, at ústinen pisedi eken».

    19 ǵasyrdyń 90-shy jyldary Kishi júz rýlarynyń arasynda berilgen bes asqa qatysqan I. Anıchkov «1892 jyly qazaq astaryna barý» maqalasynda, Shómekeı rýynda ótkizilgen Káribaı asy týraly málimet keltirgen. Bul as shilde aıynyń aıaǵynda Qýańdarııanyń boıynda 4 kún boıy ótken asqa 500 adam jınalǵan. Qonaqtar úshin tigilgen tek aq úılerdiń sany 200-ge deıin jetken. Budan basqa Buqar shatyry tigilgen. Ár úıge bir saba qoıǵanda onyń sany 200-den artatyndyǵyn jazǵan.

    Bundaı is-sharalar ótkizý barysynda at jarystarynyń birnesheýi ótkiziletin. Mysaly, solardyń biri tamaq dámdi pissin degen tilekpen «Oshaq báıge» atalǵan. Qazaq halqynyń erterekte qalyptasqan ádeti boıynsha asqa soıylǵan úlkendi-kishili maldardyń súıekteri, ásirese jilikteri eshqashan syndyrylmaǵan. Asqa saba ákelgenderge túgeldeı sarqyt esebinde bir-bir syndyrylmaǵan bútin jilikti sabanyń túbine salady. Osylaısha qymyz quıylyp kelgen ydysty qur qaıtarmaıdy. Muny «Salý» dep ataıdy.

    Bul málimetterdiń bári de kezinde «Saýyn aıtý» saltynyń keń taraǵanyn jáne de sabalardyń ıeleriniń esimimen atalǵanyn, nemese kópshilik qoıǵan attary da bolǵanyn dáleldeıdi.

     

    Salt ádebı shyǵarmalarda

    Qazaqtyń sabalary kólem jaǵynan ártúrli bolǵan. Sáken Seıfýllın «Sol jyldarda» atty esteliginde kólemi úlken saba týraly jazǵan: «Otaýdyń ortasynda kúmistegen úkili pispekti eki jylqynyń terisinen istelgen úlken qara saba tur. Ishindegi lyqyldaǵan sary qymyzdyń kúshti mas ıisi syrtynan ańqıdy. Sabanyń qasynda eki jigit tership kezek-kezek túregep kerilip úkili kúmis pispekke sabany jaı, aýyr salmaqpen gúmp-gúmp etkizip pisip qoıady. Eki jigit qymyzdy úlken tegenege quıyp alyp, ojaýmen sapyryp otyr. Biri ojaýmen quıyp, ekinshisi tory ala tostaǵandarmen jaǵalaı úlestirip júr».

    Aqyn Ilııas Jansúgirulynyń «Qulager» jyrynda myndaı óleń joldary bar:

    Mal aıdap jan-jaqtan jurt onnan, besten,

    Kóp saba kelip jatyr eldeı kóshken.

    Qazaqtyń osy salty halyq ertegileri men jyrlarynda baıandalǵan. Qazaqtyń belgili jyry «Aıman – Sholpan» jyrynda «Saýyn aıtý» salty bylaısha jyrlanady:

    Mamandy rýly elge baǵa qylǵan,

    Maman baı mal bitkenge toba qylǵan.

    Baılyǵy Maman baıdyń jannan asqan,

    Terisin bes aıǵyrdyń saba qylǵan.

     

    Bolypty uldan kemtar Maman beıbaq,

    Aýylǵa malǵa topyr bolǵan oınaq.

    Terisin bes aıǵyrdyń saba qylyp,

    Sabasy atanypty «Túıe moınaq».

     

    Mamannan kelgen kisi qymyz ishpek,

    Aýzyna jarandardyń táýbe túspek.

    Terisin bes aıǵyrdyń saba qylyp,

    Sabasy atanypty «Altyn pispek».

     

    Mamanǵa aıýan maldyń berdi baǵyn,

    Jaratty Maman batyr arǵymaǵyn.

    Bir tutqa kishi júzde baı edi, dep,

    Shómekeı Maman baıǵa aıtty saýyn.

     

    Jalǵanda Maman baıdaı bolǵan bar ma?

    Jigitter bul jalǵandy kóńilińe alma.

    «Sánimen bul jıynǵa baramyn» –dep,

    Arttyrdy toǵyz narǵa toǵyz saba».

    «Saýyn aıtý» salty búginde de umyt qalǵan joq.

    Berdaly OSPAN.

    «ADYRNA» ulttyq portaly

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    Baýyrjan Momyshulynyń batasy

    Burynǵy Semeı oblysy Ishki ister basqarmasynyń Uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres bóliminiń bastyǵy polkovnık Toqtar Mánkenovtyń ...