• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Asyl qazyna » Qypshaq babalar jazbasy Armenııada qaıdan júr?

    Qypshaq babalar jazbasy Armenııada qaıdan júr?

    Armıan qarpimen hatqa túsken qypshaq tilindegi qoljazbalardy zertteýge sanaly ǵumyryn arnaǵan túrkolog ǵalym, Halyqaralyq Qazaq-túrik ýnıversıteti Túrkologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri QUDASOV Seısenbaı Jolaıulymen tildesýdiń oraıy kelgenin aıtqan edik. Buǵan deıingi áńgimemizde Gúrjistannyń qalyptasýyna qypshaqtardyń yqpaly sóz etilgen bolatyn.

    – Qypshaqtar ońtústik Kavkazǵa taban tiregende gúrjiler qaýymdasyp qalǵan el sııaqty kórinedi de, armıandar bytyrańqy jurt tárizdi baıqalady. Kóshpelilerdiń armıan jerine qaraı yǵysýynyń sebepteri ne?

    – Onyń ras, ortaǵasyr armıandar tarıhyndaǵy eń qaraly dáýir bolyp esepteledi. Áý basta Iran men Vızantııanyń qolastyndaǵy armıandardy VII ǵasyrda arabtar jaýlaıdy, odan keıin musylman seljúkterdiń qaraýyna ótedi. Grýzın patshasy Davıd II qyryq myń qypshaq áskeriniń kúshimen seljúkterdi yǵystyryp shyǵarǵannan keıin, armıandardyń bir bóligi az ýaqyt grýzınderge baǵynyp turady da, monǵol shabýylynan keıin ılhandardyń bodandyǵynda, jalaıyrlardyń, aqqoıly, qaraqoılylardyń, keıin qyzylbas Sefevılerdiń quzyryna kóshedi. Derbes memleketi joq, jeke-jeke knıazdikterge bólinip vassaldyq ómir keshken olardyń jerin 1048 jyly Ertuǵyryl, al 1064 jyly Alyp Aryslan bastaǵan seljúkter jaýlap, dárgeıine alady. Seljúkter men Vızantııa arasyndaǵy 1071 jylǵy tamyzdaǵy Manaskert shaıqasynda grekter oısyraı jeńiledi. Hrıstıan álemi retinde udaıy demeý bolǵan Greııanyń qoldaýynan aıyrylǵan armıandar endigi tusta bosyp, jer-jerge tarap ketedi. Armıan tilinde «súrgin» degen sóz áli kúnge deıin saqtalǵan. Armıandardyń ǵasyrlarǵa sozylǵan súrginnen dini men tilin, jazýyn joǵaltpaı búgingi kúnge jetýi tańqalarlyq jaǵdaı.

    Endi qazirgi Armenııa jerindegi qypshaqtar jaıyna kelsek, bizge málim máseleler mynadaı.

    Joǵaryda Artyq hannyń elge oralyp, qalyń qypshaqtyń bir bóliginiń Qap taýynda qalyp ketkeni baıandaldy. Olardan basqa Davıdtiń (ajyrasqan armıan áıelinen týǵan) uly Demetre I-shi patshalyq bılikti ustap turý úshin, ógeı sheshesi Týrandot patshaıymnyń kómegimen, on myń qypshaq áskerin patsha qyzmetine shaqyryp keltirgendigi tarıhtan málim. Jalpy bılik qurǵan Davıd patshanyń urpaqtary qypshaqtardy naǵashy jurty sanap, olarmen baılanystaryn úzbegenin, únemi qypshaqtardyń kómegine  júginip otyrǵanyn kóremiz. (Davıd patshanyń Týrandot patshaıymnan týǵan uly Vahtang patshazadanyń jastaı opat bolǵany jaıynda málimet kezdesedi). Iaǵnı, qypshaqtar tolqyn-tolqyn bolyp Ońtústik Kavkazǵa qonystanǵan. Bul tek HII ǵasyrdan keıingi jaǵdaı.

    Qypshaqtardyń kavkazsyrtyna kelýin tarıhshylardyń Batys Túrki qaǵanatymen baılanystyra qaraıtyndary da bar. Odan basqa, akademık      A. Shıralıev qypshaqtardyń Ázerbaıjanǵa taban tireýin VIII ǵasyrmen anyqtaıdy da, ázerbaıjan tiliniń qypshaq dıalektisiniń paıda bolýynyń bastaýyn sol dáýirmen baılanystyrady. Al grýzın jazbalarynda alǵashqylaryna «býntúrkter», keıingilerine «jańa qypshaqtar» degen ataý bergen. Qap taýynyń arǵy betine ońtústikten de, Derbent arqyly da jáne soltústikten de ótip otyrǵan qypshaqtardyń ólkedegi róli kúshti bolǵan. Buǵan Úrgenishten quldyqqa satylyp kelip, keıin qypshaq memleketin qurǵan Ildeńız atabekteri áýletiniń tarıhy kýá.

    HIII ǵasyrda ómir súrgen Kırakos Gandzakeıdiń «Armenııa tarıhy» eńbegi osy kezeńdegi tarıhı oqıǵalardy baıandaǵan qundy shyǵarmalar qatarynan oryn alady. Ol Gandzak qalasynda (qazirgi Ázirbaıjannyń Gıandji) 1200-1202jj. týyp, 1271 j. qaıtys bolǵan.

    Gandzakeı eńbeginiń 12-taraýynda qypshaqtardyń Grýzııa patshasy Lasha Georgıden (Tamar patshaıymnyń uly, 1213-1222 jyldary patshalyq qurǵan) qonys suraǵany, tilekteri oryndalmaǵan soń, olardyń Gandzak qalasynyń mańyna oryn tepkenderi, sol jerdiń armıandary olardy ózderin grýzınderden qorǵaıtyn kúsh retinde baǵalap, olarǵa azyq-túlikpen kómekteskeni týraly aıtylady.

    Grýzın patshasy buǵan tulan tutyp, qypshaqtarǵa qarsy Ivane bastaǵan qalyń qol attandyrady. Qypshaqtardan kúl-talqany shyqqan grýzın áskerleriniń qyrylǵany qyrylyp, qalǵany qolǵa túsedi. Qolǵa túskenderin qypshaqtar quldyqqa satatyny týraly da derekter bar.

    Ekinshiden, bular Soltústik Kavkazǵa engen monǵol áskerlerinen yǵysyp kelgen qypshaqtar bolýy ábden yqtımal. Mońǵoldardyń basty jaýlary da qypshaqtar edi. Qypshaqtardyń yǵysýynyń negizgi sebebi de osy jaıttan týyndaýy yqtımal.

    Qypshaqtardyń saǵyn syndyrmaı jeńiske ıe bolý múmkin emes ekenin monǵol áskerbasylary tereń uǵynyp, qypshaqtardy joıý saıasatyn ustanǵanymen, ýaqyt óte kele olardyń ózderiniń qypshaqtanyp ketkeni tarıhı shyndyq.

    – Qypshaqtar Gúrjistandaǵydaı munda da memleket isine aralasa ma?

    – Joq. Ol kezde, joǵaryda aıtqanymyzdaı, armıandardyń memleketi bolmaǵan.  Armıan tarıhshylarynyń eńbekterinde qypshaqtar men armıandar arasyndaǵy soǵystar jaıynda derekter kezdespeýine qaraǵanda, olar ózara tatý tirlik keshken dep qorytýǵa bolady.

    Búgingi Armenııa aýmaǵyn mekendegen qypshaqtarǵa toqtalar bolsaq, Davıd patsha 45 myń úıli qypshaqty qazirgi Armenııanyń Dılıjan ólkesinen bastaý alyp, Grýzııa jáne Ázerbaıjan memleketteriniń jerimen ótetin Aǵystafa ózeniniń ańǵaryna ornalastyrǵany málim. О́zenniń bul ańǵarynda atalǵan úsh el de shektesip jatqanymen, negizgi bóligi Ázerbaıjannyń Qazaq aýdanyna qarasty. Aǵystafa ózenin boılap, armıan jerine ótseń Qypshaq aýyly turǵan Artyq aýdany taıaq tastam jer. Armıan tarıhshysy T.S. Eremıan qypshaqtardyń bul ólkege qonystanýyn  Georgıı III-shi men Tamar patshaıym bılik qurǵan kezeńmen baılanysta qarastyrady.

    Túrkolog ǵalym Seısenbaı Jolaıulynyń Aǵystafa ózenine joǵarydan kelip qosylatyn Gosh ózeniniń quıylysynda aıaldaǵan sáti.

    Túrkolog ǵalym Seısenbaı Jolaıulynyń Aǵystafa ózenine joǵarydan kelip qosylatyn Gosh ózeniniń quıylysynda aıaldaǵan sáti.

     

    Tamar patshaıymnyń bılik qurǵan kezinde onyń áskerbasy bolǵan Zakare qypshaqtar qalyń mekendegen osy jerdi satyp alyp, 1206 jyly Ǵypchahavank (hypchaq+avang (avang – monastyr, naqty aıtqanda «qypshaq monastyry» degen uǵymdy bildiredi) monastyryn saldyrady.

    Bul qazirgi Armenııa Respýblıkasynyń Túrkııamen shektesetin Shıraq oblysyndaǵy Artyq degen aýdanynyń aýmaǵy. Aýdan ortalyǵy Artık  (qazirgi ataýy) qalasynyń kúnshyǵysynda 2-2,5 shaqyrymdaı jerde, taýdyń baýraıyna qonys tepken Qypshaq degen shaǵyn aýyl tur. Aýyldyń atyn 1946 jyly Arıch dep resmı túrde ózgertkenimen, jergilikti turǵyndar kúni búginge deıin burynǵysha hypchaǵ dep ataıtyndaryn kórdik.

    Armenııa Respýblıkasynyń Shıraq oblysyndaǵy Artyq qalasy

    Armenııa Respýblıkasynyń Shıraq oblysyndaǵy Artyq qalasy

    Artyq qalasynan Arıch (burynǵy Qypshaq) aýylyna shyǵar jol

    Artyq qalasynan Arıch (burynǵy Qypshaq) aýylyna shyǵar jol

    Osy keseneniń qabyrǵasynda 1304 jyly armıan tilinde jazylǵan: «…ılhan Ǵazan hannyń álemdi bılegen kezinde, men  Elhutlu Chaǵan uly jáne meniń ulym Abash pen meniń qatynym Hýtlý áýlıe Astavaaınge qosylyp, osy shirkeýdiń qazynasyna bizdiń úlesimizde qalǵan maı shaıqaıtyn oryndy syıladyq…kim de kim daý shyǵaratyn bolsa qudaı men paıǵambardyń qarǵysyna ushyrasyn. Oryndaýshylar qudaıdyń alǵysyna bólensin. 753 (=1304) jyldyń jaz aıy» degen aqparat bar. T.S. Eremıan jazylǵan jyly kórsetilmegen «Men Trıtýr, qudaıdyń kúnahar quly, Hýpasarenterdiń júzimdiginiń shırek bóligin óz eńbegimmen satyp aldym da ony qasıetti shirkeýge berdim. (Sol úshin) shirkeý qyzmetkeri Amazasp apostol Andreı meıramy kezinde úsh kún lıtýrgııa oqylýyn belgiledi. Kim de kim muny buzsa Hrıstiń qaharyna ushyrasyn» degen jazýdy mysalǵa keltirip, áýlet atynda qoldanylǵan «Hýpasarenter» – qypshaqtar, ıaǵnı 1178-1185 jyldary bılik qurǵan grýzın patshasy Georgıı III-niń bas qolbasshysy (amırspasalar) jáne  ishki ister mınıstri dárgeıindegi ýáziri (mandatýrtýhýesı) bolǵan qypshaq Qubasardyń urpaqtary degen toqtam jasaıdy.

    Armıan tarıhshylarynyń jazbalarynda hýndardan bastap, barlyq túrki halyqtaryn keıde hon degen jalpy ataýmen, keıde ózderiniń ataýlarymen berip otyrǵan. «Soltústiktegi halyqtar» dep te ataǵan.

    – Bir qyzyǵy qypshaq monastyrynyń tóbesi ádettegi shirkeýdegideı súńgi tektes úshkildenip jabylmaǵan, kúmbezben salynǵan eken. Ony 1890 jylǵy túsirilgen sýretten anyq kóresiz. Keıinnen túpnusqalyq álpetin ózgertip,  ózderiniń úlgisine aınaldyryp jibergen. Tek kireberis esik mújilip tozǵan bolsa da eń áýelgi pishini men qoldanylǵan qurylys jaraǵyn sol qalpy saqtaǵan.

    Shirkeýdiń shyraqshysy Gachık Hachatýrıannyń aıtýynsha monastyrdyń tóbesinde kúmbez ispetti munarasy boı túzegen. Qazir shirkeý birneshe ret jóndeýden ótken de, syrt jaǵyndaǵy kireberisi bolmasa, burynǵy kúmbezdiń qalpy tolyq saqtalmaǵan.

    Qypshaq monastrynyń ejelgi túpnusqasy ózgermegen qos bosaǵasy

    Qypshaq monastrynyń ejelgi túpnusqasy ózgermegen qos bosaǵasy

    Bul jerde basy ashylmaı jatqan máseleler barshylyq: aǵaıyndy Ivane men Zakareler qaı ulttyń ókili, aýyl nege Qypshaq atalǵan, aımaqtyń Artyq atalýynyń sol dáýirde Grýzııa patshasy Davıdke Donnyń boıynan 45 000 áskermen kómekke barǵan Artyq batyrmen tarıhı baılanysy qandaı, Shirkeýdiń kezinde kúmbezdelip, shyǵystyń úlgisimen jabylýy nelikten, keıin ol qypshaqtar qaıda ketti, armıan-qypshaqtarmen baılanystary bar ma degen sııaqty qoıa berseń shyǵa beretin suraqtar kóp.  Aıtýlaryna qaraǵanda, aýylda XIII-XIV ǵasyrlarda qypshaqtardyń jasaqtary meken etken eken. Oǵan sol jerdegi shashylyp jatqan qorymdaǵy qoıtastar men sandyqtastar kýá.

    Grýzııada bılik basynda bolǵan Qýbasardyń urpaqtary atalarynyń  atymen atalýyn zańdy qubylys, qazaqqa tán dúnıe dep qaraǵan jón. Artyq ataýyn da, kezinde Deshti Qypshaqtan Artyq hanmen birge Grýzııaǵa ótip, bir ǵasyrdan keıin (álde erterek) Armenııaǵa qonys tepken Artyq hannyń qosynymen baılanysty qaraýǵa ábden negiz bar.

    Túrkolog ǵalym Seısenbaı Jolaıuly Armenııadaǵy qypshaqtar mekeninde

    Túrkolog ǵalym Seısenbaı Jolaıuly Armenııadaǵy qypshaqtar mekeninde

    – Iá, sondaı bir qısyndylyq kózge uryp turady. «Artyq qalasy men Qypshaq aýyly nege qońsy ornalasqan?» degen saýal eriksiz boı kóteredi. О́ıtkeni kóshpeliler bir jerge shoǵyrlanǵan.

    Sonymen qatar, bul óńirde qypshaqtar mádenıeti, tili saqtalyp qana qoımaı ózge etnıkalyq toptyń ortasynda moıyny ozyq qalpy oqshaýlanyp, damýy tańqalarlyq.

    Armıandardyń saıası-áleýmettik ómirinde qypshaqtardyń yqpaly bolǵany sózsiz. Olardyń Armenııadaǵy tarıhı-mádenı izderi saırap jatyr. Armıan tilindegi turmystyq ataýlar men keıbir etnografııalyq erekshelikterden berisi qypshaqı, árisi jalpytúrkilik baılanystardy anyqtaýǵa bolady. Mysaly, armıandardyń 7 ataǵa deıin qyz alyspaýy 11-12 ǵasyrlardan bastalypty. Keıin, shirkeý armıan halqyna bes ataǵa tolǵan soń qyz alysýǵa ruqsat bergenimen, múmkindiginshe qan aralastyrmaýǵa áli kúnge deıin tyrysady. Al endi qarańyz, Qap taýynyń ońtústiginde armıandarǵa bılik júrgizgen parsylarda, arabtarda, oǵyz-seljúkter men osmanlylarda, tipti ázerbaıjandarda jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dástúri joq. Sonda bul kimniń áseri? Árıne qypshaqtaryń áseri bolyp shyǵady. Armıandarda jigitke qalyńdyqty ata-anasy tańdap, quda túsip alyp berý áli kúnge sheıin saqtalyp keledi eken.

    Qorjyn men alashanyń túr-túri jasalýymen ǵana emes, atalýymen men uqsas (hordjýn, alacha), kat – sút (qatyq sózimen salystyryńyz), sýdjýk (shujyq) – jańǵaqtyń dánderin uzyndyǵy 60 sm-deı etip jipke tizip, qaınap qoıytylǵan júzim shyrynyna malyp alyp (qoıý shyryn jańǵaq dánderiniń syrtyna ishekteı jabysyp, aýa jibermeıdi) jasalǵan taǵam túri, syrt nobaıy shujyqqa uqsaıdy; hash – as, hashlama – qoı etinen buqtyrylyp ázirlengen taǵam, sonymen birge malshylardyń tasqoryǵy, sorpany tomyrtqalap ishý, dalada sirne pisirý, shıki etten bastyrma, aırannan, qatyqtan sorpa jasaý, qurt, irimshik qaınatý t.b. sııaqty taǵam daıyndaýdyń alshaqtyqtan ortaqtyǵy basym.

    – Búgingi armıandardyń qoldanystaǵy tilderinde qypshaq tilinen sińisti bolyp qalǵan qandaı sózder bar? Men arnaıy Artyq qalasy men Qypshaq aýylyn kórý úshin Armenııaǵa barǵanymda kúni búginge deıin qazaqtyń keıbir sózderi týra sol maǵynasynda qoldanylatynyn bilip, qaıran qaldym. Mysaly «bala», «jan», «shalbar», «sabyn», «aqymaq», «aıýan», «araq» jáne ózge de sózder. Sondaı-aq olar adamnyń esimine «jandy» qosyp sóılegendi unatady. «Robertjan, Armenjan…» Tanymaıtyn er adamdy «aqperjan», áıel adamdy «kýrıkjan» dep, ishtarta ún qatady. Kavkazdy olar da Qap taýy deı me?

    – Kavkazdy olar Kaphok deıdi. Bul jerdegi «hok» parsynyń «taý» degen sózi. Sonda Qap taýy bolyp shyǵady. Al armıan tilinde saqtalǵan qypshaq tiliniń izderi arnaıy ǵylymı-zertteýdiń nysany bolǵan joq. Degenmen, birden kózge túsip, qulaqqa jyly estiletin «oshhar» – qoshqar (bul sóz erte dáýirlerde engen), «hoı» – qoı t.b. sııaqty sózderden tys, armıan tilindegi antroponımderde, ıaǵnı, adam attarynyń quramynda ártúrli dáýirlerden habar beretin túrkilik qabat óte mol. Patronımderdiń qurylymdyq negizi túrki tilderindegideı bolyp keledi de, sońyna -ıan, -, -eı (sońǵy -eı qosymshasy shyqqan aımaǵyn, mekenin bildiredi) qosymshalary qosylyp, erler men áıelderdiń teginde birdeı bolyp keledi. Mysal keltirer bolsaq, Igıtıan, Cholahıan, Hatýnıan, Sadahıan, Ǵazahıan, Koshkarıan, Ormanıan, Kýchýkıan, Hangeldıan, Karakozıan, Hadjıbekıan, Hýdaverdıan, Hanlarıan, Halpahchıan, Karahanıan, Chopchýn, Djangeldıan, Ormanchıan, Etıkchıan, Badrakıan, Seldjýkıan, Týrkmenıan, Ǵazarıan, Ǵazaheıan, Alashkertıan, Abdalıan, Amırbekıan, Iahshıbekıan, Aslıbekıan, Sarybegıan, Ahsahalıan, Ahkashıan, Hashkaıan, Chanahchıan, Paltachıan, Charýhchıan jáne s.s.

    Belgili bir aýmaqtarda shoǵyrlanyp qonystanǵan ırredentter geografııalyq ataýlardy ana tilderinde belgileı otyryp, ózderine tán toponımııa júıesin jasaıdy, olardy zertteý ǵylymı turǵydan nazar aýdarýdy sózsiz qajet etedi. Dúnıe júziniń kóptegen memleketteriniń ıdeologııasy ırredentterdi assımılıaııalaýǵa baǵyttalǵan. Etnostyń dilin, mádenıeti men rýhanı baılyǵyn kórsetetin ózine tán tildik toponımııalyq júıeni qurýshy jáne ony saqtaýshy halyqtyń etnıkalyq erekshelikterin joıý maqsatynda transformaııaǵa ushyratý arqyly assımılıaııalaý proesi  toponımııany da qamtıdy.

    Ol qubylysty «Admınıstratıvno-terrıtorıalnoe delenıe Armıanskoı SSR» atty eńbekterden, qaı jyly qandaı ataýlardyń qalaı dep aýystyrylǵandyǵyn naqty kórýge bolady.

    Armenııa men Ázerbaıjan arasynda HH ǵasyrdyń sońyna qaraı oryn alǵan saıası qaqtyǵystardyń saldarynan ázerbaıjandar meken etken jerlerin tastap shyǵýǵa májbúr boldy. Nátıjesinde burynǵy túrkilik toponımderge jańasha ataýlar berildi.

    – Qypshaqtardyń jaýyngerligimen qatar, olarda rýhanı sana men etnogendik ımmýnıtet óte áriden ári ǵajaıyp áleýettilikpen bolmystaryna tastaı batqan. Sonyń nátıjesinde tildik yqpaldylyqqa ıe bolyp, ózge násilderdi qypshaq tilinde sóıletip  qoıǵan syńaıly.

    – Monǵol shapqynshylyǵyna deıingi kezeńde Shyǵysynda Ertisten bastap, Batysynda Dýnaıǵa deıingi aralyqta qypshaq tili halyqaralyq til bolǵanyn sol kezdegi jıhangerler jazyp ketken. Bul jaǵdaı monǵoldardyń shapqynshylyǵynan keıin de taralý aımaǵyn keńeıtpese, burynǵy qalpyn buzbaǵany belgili. Shyǵystanýshy ǵalymdar eýropa jáne arab ǵalymdarynyń jazbalaryna súıene otyryp, monǵoldardyń qypshaq ortasynda assımılıaııalanyp ketkendikterin jazady.

    Túrkolog ǵalym Seısenbaı Jolaıuly armenııalyq áriptesterimen pikir almasýda

    Monǵol jaýlap alýshylyǵy jáne sonyń negizinde paıda bolǵan memlekettik qurylymdarǵa baılanysty qypshaq tiliniń qoldanylý aıasy ulǵaıyp, Mysyr, Sham, Úndi elderine taralady. Altyn Orda handarynyń jarlyqtary men Mysyr sultandarynyń jazbalary, Úndi sultanatynyń jádigerlikteri, Horezmdegi ádebı shyǵarmalar men armıan-qypshaqtardyń túrli tarıhı-fılologııalyq eńbekteri osy tilde, ıaǵnı, qypshaq tilinde jazylady. Qypshaq tili Eýrazııanyń apaıtós dalasy men Qap taýynyń arǵy-bergi jaǵynda halyqaralyq til deńgeıinde qoldanylǵan.

    Monǵoldar qypshaqtardyń saıası ústemdigin joıyp, birtutas bolyp qalyptasyp kele jatqan qypshaq memleketin ydyratyp jibergenimen qypshaq tiliniń ústemdigin yryqtaı almady. Qypshaq dalasyn mekendegen qypshaq tildes túrki halyqtarynyń arasyna ózderi de sińisip ketti.

    HIII ǵasyrda qypshaqtar Eýropa elderi men monǵoldardyń ordasy turǵan Qaraqorym arasyn jalǵastyryp jatqan «altyn kópir» bolǵany aıan. Altyn Orda jerin attap basqan ózge ult ókilderine qypshaq tilin bilý qajettigi týyndap, olar ózderine tilmashtar jaldaǵan. Til úırený úshin sózdikter men tilasharlar jasaýǵa májbúr bolǵan. Qypshaq tildes áleýmettik ortaǵa túsken ózge etnos ókilderi tilderin umytyp, qypshaq tilinde sóıleýge kóshken. Bul, ásirese, Uly Jibek joly boıymen saýda-sattyq jasaýshy saýdagerlerge tán reńk. Dinderin umytpaýlary úshin hrıstıan dininiń kanondary men ýaǵyzdaryn qypshaq tiline aýdaryp, paıdalanyp otyrdy. Is qaǵazdary qypshaq tilinde júrgizildi. Qypshaq tili otbasylyq qoldanystan bastap, memlekettik til deńgeıinde qyzmet atqardy.

    Tek Kavkaz óńirindegi qypshaq tiliniń ahýaly ǵana emes, batys, shyǵys eýropadaǵy qypshaqtyń tili slavıan tilderiniń qorshaýynda bola tura áleýmettik qoldanys áleýettiligin joımaǵan.

    Armıan-qypshaq eskertkishteri tiline qatysty T.I. Grýnın,                E.V. Sevortıan, Dj. Kloson, J. Denı, I. Abdýllınder tarapynan qundy pikirler aıtyldy. Mysaly, akademık E.V. Sevortıannyń pikirinde: «enneıshım pamıatnıkom razgovornyh kypchakskıh ıazykov ılı dıalektov kona XIII – nachala XIVv. po-prejnomý ostaetsıa «Codex Cumanicus» (SS). Sýdebnye akty ız Kamena sostavlıaıýt drýgoı vajneıshıı ıstochnık, ız kotorogo otnyne mojno cherpat svedenııa ob odnom ız starokypchakskıh razgovornyh ıazykov bolee pozdnego po sravnenııý s SS vremenı. Drýgıe armıano-kypchakskıe teksty mojno bylo by otnestı k pamıatnıkam armıano-kypchakskogo lıteratýrnogo ıazyka, v kotorom my vprave razlıchat ıazyk chısto relıgıoznyh sochınenıı, ıazyk sýdebno-pravovyh dokýmentov ı nachatkov hýdojestvennoı lıteratýry nazıdatelno-apokrıfıcheskogo napravlenııa» degen ornyqty paıymmen jan-jaqtylyǵy kórinedi.

    Qypshaq tili árbaǵyttylyǵymen qundy. Ol memlekettik basqarýdaǵy bıýrokratııalyq til de bola alǵan, ıaǵnı, is júrgizý men sot tili. Kúndelikti qarym-qatynas quraly retindegi róli óz aldyna, sonymen qatar, kórkem ádebı til, dinı ýaǵyz tili qyzmetin atqarǵan.

    – Qypshaqtar únemi er ústinde jaýgershilikte júrip, tutastaı bir aımaqtaǵy tildik basymdyǵyn saqtap qana qoımaı, sonymen qatar jazý mádenı úrdisin qalaı qalyptastyra, ilgerlete alǵan?

    – Qypshaqtar naızanyń ushy, bilektiń kúshi basym jaýgershilik etnıkalyq qaýym retinde kóringenimen, jazýǵa erte áýestengen halyq. Sondyqtan olar qııametqaıym kúnderde de jazý mádenıetine salǵyrt qaraı alǵan joq.

    Armıan tarıhshylarynyń ortaǵasyrlyq eńbekterinde qypshaqtar jaıynda derekter kóp kezdesip otyrady. Sonymen qatar armıan álipbıimen qypshaq tilinde jazylǵan, sıpaty jaǵynan ártúrli, kólemi mol jazbalar bar. Túrkitaný ǵylymynda olardy «armıan-qypshaq» eskertkishteri dep ataıdy. Bul muralar Armenııada emes, negizinen qazirgi Ýkraınanyń Kamene-Podolsk, Lvov qalalarynda jazylǵan. Erevan qalasyndaǵy kóne qoljazbalar kitaphanasy Matenadaranda saqtaýly «Qypshaq tiliniń grammatıkasy», armıansha-qypshaqsha sózdikter, jyl qaıyrý, dinı eńbekter Ýkraına jerinde jazylyp, Armenııaǵa keıinnen ákelingen dúnıeler.

    – Tarıhı derek kózderiniń málimetine júginsek, XIII ǵasyrda monǵol shapqynshylyǵynan yǵysqan armıandar (300 úı shamasynda) Kavkaz pen Qyrym óńirin jaılaǵan qypshaqtarmen birge korol Leo I-niń shaqyrýymen Batys Ýkraınaǵa, Galıııaǵa, Podolege, onyń ishinde Kameneke qonys aýdaryp kóship kelgen.

    – Iá, onda armıandardyń derbes quqyǵy bar qaýymy (kolonııasy) qurylyp, is qaǵazdary úsh tilde – armıan, qypshaq, polıak tilderinde júrgizilgen. HV ǵasyrda (1496 jyldan bastap) ortalyǵy Kamene-Podolsk qalasy bolǵan. Armıan álipbıimen sol kezdegi qypshaq tilinde nemese qypshaq tili týraly armıan tilinde jazylǵan materıaldar bar. Biren-sarany ǵana bolmasa, olar áli baspa júzin kórgen joq.

    – Bul jazbalardyń qypshaqtardyki ekenine kim naqty baılam aıta alady?

    – Qypshaq tilinde sóılep, hrıstıan dininiń armıan-grıgorıan butaǵyn tutynǵan, qaýym bolyp ómir súrgen bul etnıkalyq toptyń qaı  halyqqa tán ekendigi ǵylymda basy ashyq qalyp keledi. Osy máselege baılanysty pikir-talastarda: «Eger olar qypshaqtar bolsa, onda hrıstıan dinin qabyldaǵan kúnniń ózinde ulttyq, rýlyq dilderin joǵaltýǵa ne sebep boldy? Álemniń jartysyn bılegen qypshaqtarǵa armıandardyń dinı, saıası áseri ondaı dárejede bola almaǵan. Sondyqtan olar (qypshaq tilinde sóılegender) qypshaqtar emes, Qyrymda assımılıaııalanǵan armıandar» degen pikirler de bar. Ári, munymen qatar, lıngvıstıkalyq, ıaǵnı, tildik turǵydan zertteýshiler tarapynan: «bir halyqtyń tilin ekinshi bir halyqtyń armıan-qypshaqtar sııaqty tereń meńgerýi múmkin emes, sondyqtan olar – qypshaqtar bolýy kerek» degen pikirler aıtylýda. Bul máseleni áli de túbegeıli túrde, etnolıngvıstıkalyq, ekstralıngvıstıkalyq, tarıhı-etnografııalyq turǵydan zertteý qajet.

    – Qypshaqtar jazba eskertkishterin qaı kezden qalyptastyra bastady?

    – Bizdiń dáýirimizge jetken jazbalar HVI ǵasyrdyń 20 jyldary men HVII ǵasyrdyń aıaǵyn qamtıdy. Odan burynǵy kezeńde jazylǵandary joǵalǵan, ázirshe taǵdyrlary belgisiz. Degenmen, keıingi kezderde tabylǵan qoljazba kitaptar «bul mol muranyń erte dáýirinen habar beretin jazbalardyń bir jerlerde saqtalýy da múmkin-aý» degen oılarǵa jeteleıdi.

    Armıan-qypshaq eskertkishteri Armenııanyń Erevan qalasyndaǵy kóne qoljazbalar kitaphanasy Matenadaran qorynda, Máskeý, Sankt-Peterbýrg kitaphanalarynda, Kıev, Lvov qalalarynyń murajaılarynda, sondaı-aq Polsha, Franııa, Rýmynııa, Nıderlandy, Italııa, Avstrııa elderindegi murajaılar men mýzeılerde, sonymen qatar, jeke adamdardyń qoldarynda saqtaýly.

    Armıan-qypshaqtardyń jazba muralary olardyń ekonomıkalyq, saıası-álýmettik, mádenı ómirinen mol  maǵlumat beretin, janry men stıli jaǵynan ár túrli, kólemi úlken jadyǵattar. Osy saladaǵy keıingi zertteýlerde bul jazba muralar alty topqa bólinip qarastyrylyp júr: 1) tarıhı jazbalar; 2) zań kodeksteri men akt qujattary; 3) fılologııalyq eńbekter; 4) dinı ádebıetter; 5) kórkem shyǵarmalar; 6) jaratylystaný-ǵylymı ádebıetter.

    Armıan-qypshaq eskertkishterin jarııalaýda G. Alıshan, J. Denı,         E. Shıýt, E. Tryıarskı, I. Vasharı, M. Levıkıı, R. Kon jáne t.b. shet el ǵalymdarymen qatar, burynǵy Keńester Odaǵynyń aýmaǵyndaǵy              T.I. Grýnın, A.N. Garkave, I. Abdýllın, Ia.R. Dashkevıch sııaqty ǵalymdar kóp eńbek sińirdi.

    – Armıan jazýly qypshaq eskertkishterinen «Dana Hıkar sózi» tuńǵysh ret qazaq tilinde tikeleı sizdiń baspaǵa ázirlep, jarııalaýyńyzben 1990 jyly jaryq kórgenin bilemiz. Osy qundy jazbalardy zertteýde kimniń eńbegi orasan dep sanaısyz?

    – Jalpy armıan jazýly qypshaq eskertkishteriniń arasynda kórkem aýdarma stıline jatatyn «Dana Hıkar sózi» shyǵarmasynyń orny bıik. Hrıstıan jyl sanaýynan jeti ǵasyr buryn Assırııa-Vavılonııada dúnıege kelgen bul moraldyq-dıdaktıkalyq shyǵarma áý basta arameı tilinde jazylyp, keıin búkil shyǵys elderine, ortaǵasyrlarda eýropalyqtarǵa deıin taralǵan. Qypshaqtar túrki áleminde tuńǵysh ret bul shyǵarmany armıansha nusqasynan óz tilderine qysqartyp aýdarǵan. Tili kórkem, mazmundy, nasıhaty mol bolǵandyqtan osy shyǵarmamen qazaq oqyrmanyn tanystyrýdy murat tutqan edik. Shyǵarma jelisi men ondaǵy qanatty sózder árisi Injilde, «Kalıla men Dımnada», «Myń bir tún» shyǵarmasynda kórinis tapqan jáne teologtar, fılosoftar tarapynan álemdik deńgeıde zerttelýde. Tek bizdiń qazaq ádebıetshi, fılosof ǵalymdarynyń ún-túnsiz jatqandary janǵa batady.

    Armıan jazýly qypshaq eskertkishterin zerttep, jarııalaýda, joǵaryda attary atalǵan ǵalymdardan basqa, osy salanyń úlken mamany, qazaqstandyq túrkolog-ǵalym, meniń qurmetti ustazym Aleksandr Nıkolaevıch Garkavetiń atqarǵan qyzmeti men eren eńbegin qypshaqtaný salasyna qosylǵan zor úles dep baǵalaımyz.

    A.N. Garkave dúnıe júzi kitaphanalary men túrli muraǵattarǵa tarap ketken armıan-qypshaq tilindegi jazba muralardy, atap aıtqanda «Armıansha-qypshaqsha duǵalyqtyń (Psaltır)» (1575-1580) eki nusqasy men oǵan arnalǵan armıansha-qypshaqsha sózdikti transkrıpııalap jarııalady (2001j.).

    2002 jyly Almatydaǵy «Desht-ı Qypshaq» Evrazııalyq zertteý ortalyǵynan «Kypchakskoe pısmennoe nasledıe: Katalog ı teksty pamıatnıkov armıanskım pısmom» (1 tom) degen atpen kólemi 1084 bettik eńbek jaryq kórdi. Bundaı eńbek qypshaqtaný salasynda buryn-sońdy jasalmaǵan baǵa jetpes qundy dúnıe bolyp tabylady. О́ıtkeni onda 1519-1628 jyldar aralyǵynda jazylyp saqtalǵan 109 qoljazba men 1618 jyly qypshaq tilinde armıan jazýymen baspadan basylyp shyqqan «Alǵysh bitiki»– duǵalyqtar kitabynyń mátinderi transkrıpııalanyp, kópshiligi orys tiline aýdarylyp berilgen, akt kitaptarynyń mazmundalǵan katalogy men mátin úlgileri kórinis tapqan. Eńbektiń qundylyǵy – álemniń túkpir-túkpirine shashylyp ketken, ár kezde ár elde jaryq kórgen, áli jaryq kórmegen qypshaq jazba muralaryn bir jerge jınaqtap, zertteýshilerge eki ǵasyrǵa jýyq mezgildi qamtyǵan, túrli janrdaǵy mol materıalmen jumys isteý múmkindigin jasaǵandyǵynda.

    2003 jyly «Armıan tóre bitiginiń qypshaq-polıak versııasy jáne armıan-qypshaq is júrgizý kodeksi», Lvov, Kamene-Podolskıı, 1519-1594jj. degen eńbek  qazaq jáne orys tilderinde jarııalandy. Onda armıan-qypshaq, latyn tilindegi mátinder transkrıpııalanyp, qazaq, orys, ýkraın tilderine aýdarylyp, qypshaqsha – qazaqsha, qypshaqsha – oryssha termınologııalyq sózdik berilgen. Eńbekti baspaǵa daıyndap, orys tilindegi aýdarmasy men ǵylymı redakııasyn A.N. Garkave jasaǵan da, al  qazaqshaǵa tarıhshy ǵalym, QR UǴA akademıgi Ǵ. Saparǵalıev aǵamyz tárjimalaǵan. Sondaı-aq «Tóre bitikiniń» latynsha nusqasyn ýkraın tiline aýdaryp jarııalaǵan M. Kapraldiń eńbegi, armıan-qypshaqtary men olardyń jazba muralary jaıyndaǵy sholý maqala jáne ádebıetterdiń bıblıografııasy atalǵan jınaqtyń mańyzdylyǵyn joǵarylata túsken.

    A.N. Garkave jarııalaǵan bul muralar qypshaqtaný salasyna qosylǵan zor úles, sonymen qatar qypshaqtaný salasyndaǵy sony izdenisterge, tarıhı-salystyrmaly zertteýlerge jol ashatyn eńbek ekendigi aqıqat.

    – О́mirdiń kez kelgen salasyna ishki, tysqy yqpalmen ózgerister enip, ýaqyt aýanyna beıimdelip otyratyny belgili. Qypshaq tili de áleýmettik aǵymǵa saı qanshalyqty ózgeriske ushyraǵan?

    – Armıan-qypshaqtardyń jazba muralary olardyń ekonomıkalyq, saıası-álýmettik, mádenı ómirinen mol maǵlumat beretin, janry men stıli jaǵynan ár túrli, kólemi úlken jazbalar dedik. Al shyǵarmalar tiliniń erekshelikterine keler bolsaq, árıne, arada jatqan bes ǵasyrǵa jýyq ýaqyt pen slavıan tilderiniń qorshaýynda bolýy, Rech Pospolıta memleketine saıası-ekonomıkalyq táýeldilik «armıan-qypshaq» eskertkishteriniń sózdik quramyna tereń iz qaldyrǵany ras. Ortaǵasyr jazba muralarynyń arasynda armıan jazýly qypshaq eskertkishteri sóılemniń qurylysy men sózdik quramynda armıan, slavıan, latyn tilderiniń yqpaly moldyǵymen erekshelenedi. Bul tildiń damýy jaǵdaıynda bolatyn zańdy qubylys. Mysalǵa, keshegi HIH ǵasyrdaǵy Ybyraı Altynsarınniń shyǵarmalarynyń tili men qazirgi qazaq tili birdeı emes qoı, dybystalýy, sóz maǵynasynyń ózgerýi, sóılem quraýy sııaqty ózindik aıyrmashylyqtary bar.

    Zertteýshilerdiń kópshiligi «Codex Cumanicus» («Kodeks Kýmanıkýs») tiliniń armıan-qypshaq eskertkishteri tilimen sabaqtas, negizi bir ekendigin jáne keıingisi «Codex Cumanicus» tili men qazirgi qypshaq tilderiniń arasyn jalǵastyryp jatqanyn aıtady.

    Mysalǵa sol kezdegi qypshaqtyń sózi mynadaı: «Teńridən avaz keldi, ıemge ketmək oıym bar». Qazirgi qazaq tilinen qanshalyqty alys? Búgingi únge ıkemdesek «Təńirden əýez keldi, ıeme (o dúnıege) ketpek oıym bar» bolyp shyǵady. «Oǵlým, ıahshi dosdýńdan ıyrahlanma, egár ıyrahlandyń esá ıá taparsen anyń ki dosd ıá tapmasen» – «Ulym, jaqsy dosyńnan jyraqtama, eger jyraqtansań ondaı dosty já tabarsyń, já tappassyń»; «Oǵlým, egár óvúń  biıik, ýzýn esá ıeti hýlach boıýńný egip kir» – «Ulym, úıiń bıik, uzyn bolsa da jeti qulash bıyńdy ıip kir». Sonda, arada bálenbaı ǵasyr ótse de tilimiz asa ózgere qoımaǵan. Muny aýdarma dep qaraý qısynǵa kelmeıdi. Sóılemdi qypshaq tilinen qazirgi qazaq tiliniń qalpyna túsirý degenimiz durystaý bolar.

    – «Kodeks Kýmanıkýs» XIII-XIV ǵ.ǵ. qypshaq tilindegi alǵash jazba ekeni málim. Ol 164 betten turatyn qypshaq halqynyń sózdigi. Ár sózdiń aýdarmasy latyn, ıtalıan jáne parsy tilinde berilgen. Bul kitaptyń Marchıana kitaphanasyna kelip túsýi de taǵdyrly.

     1362 jyldyń tamyzynda Qaıta órleý dáýiriniń ataqty aqyny Franchesko Petrarka qatty naýqastanǵan balasynyń sońynan Veneııaǵa attanady. Shaharǵa at basyn tiregen soń baspana satyp alýǵa týra keledi. Aqshasy joq aqyn ózimen ala kelgen «Kodeks Kýmanıkýs» kitabyn úıge aıyrbastaıdy. Sol zamandaǵy kitaptyń quny qandaı bolǵan deseńizshi… Sóıtip, Veneııadaǵy Áýlıe Marktyń hramyna  avtory kórsetilmegen kitap kete barady.

    Mamandardyń pikirinshe, bul kitap Qara teńiz mańyndaǵy qypshaqtardyń qalamynan týyndaǵan. Meniń oıymsha Uly Jibek joly boıynda saýda jasaǵan eýropalyq kópesterdiń sharýasyn dóńgeletý qajettiginen til úırený úshin ózderine arnap jasap alǵan sózdigi tárizdi.

    VIII ǵasyrda-aq qypshaqtardy Shyǵys Eýropanyń slavıan halyqtary «poloveter» nemese «pechenegter», Batys Eýropanyń latyn tildi halyqtary «qumandar», shyǵysta – «qypshaqtar», arab elderinde «mámlúkter» dep ataǵanyn bilemiz. Sonymen, «Kodeks Kýmanıkýsti» qazaqshalasaq «Qumandar kitaby» «Qumandar sózderiniń jınaǵy» bolyp shyǵady.  

    – Iá, qypshaqtardyń jazba murasy óte baı. Olaı bolatyny olar san alýan etnıkalyq toptardyń basyn qosyp, birtekti júıe jasaı aldy. Sonyń nátıjesinde joǵaryda atap ótkenimizdeı Altaı men Dýnaı arasyn mekendegen halyqtyń bári osydan 700 jyl buryn qypshaq tilinde sóılegeni aıan. Sondaı-aq, Vızantııa men Skıfııada is-qaǵazdary bes ǵasyrǵa jýyq osy tilde júrgizilgeni aqıqat.

    Mámlúkter bılik basyna kelgennen keıin, 13-15 ǵasyrlar aralyǵynda Mysyrda da qypshaq tili arab tilimen teń qoldanylǵany tarıhı shyndyq.

    Osynyń bári erjúrek babalarymyzdyń ana tiline adaldyǵynan ári etnostyq qundylyqqa aıyryqsha qaraý kerektigi jónindegi es-jadysynyń bolattaı beriktiginen týyndaǵan ǵalamat kórinister.

    – Áńgimeńizge raqmet! Ulttyq qundylyqtardy ardaqtap qana qoımaı, basty baılyq Ana tilimiz ekenin birtutas sanamen túsinetin ult jadyly ulandar ómirge qaıta keletinine senemiz.

    Qazaqstan tarıhynyń jáne ejelgi qazaq eliniń álem órkenıetine qosqan eleýli tustaryn zerttep júrgen eńbegińizge tolaıym tabystar tileımiz.

    Áńgimelesken Ádilbek YBYRAIYMULY,

    Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    Qazaqtyń bolashaǵyn jaqyndatqan azamat

    О́tken kóktem meniń esimde jylyǵan kúnimen, jańadan týyp qalany jasyl jelekke oraǵan japyraqtarymen qatar О́zbekáli ...