• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Asyl qazyna » Uly qazaqtar ázildeıdi

    Uly qazaqtar ázildeıdi

    О́ner aldy qyzyl til» dep biletin qazaq halqy ázil arqyly kóńil kóterip qana qoımaı, ásheıinde aıtyla bermeıtin, qoǵamǵa oı salatyn pikir bildiretin bolǵan. Halqymyzdyń uly perzentteriniń ázilderi halyqtyń rýhanı baılyǵy retinde saqtalyp keledi. Kópshilik uly adamdardyń ázilderin jattap alyp elge taratyp otyrǵan. Ádebıet zertteýshileri bul rýhanı baılyqtardy jınap búginge jetkizdi.

    Búkil ǵumyryn Qarataý atyrabynyń aqyndaryn zertteýge arnaǵan ǵalym Ásilhan Ospanuly Maılyqojanyń basqa bir óleń maıtalmany Qulynshaqpen ázilmen sóz qaǵystyrǵanyn jarııalady:

    Maıly, Maıly degenmen maı bolmadyń,

    Jurttan alyp jegenmen baı bolmadyń, – deı bergen

    Qulynshaqqa óleńniń ar jaǵyn Maılyqoja bylaı dep jalǵastyryp:

    Sen Qulynshaq bolǵaly talaı boldy,

    Iá qulyn, ıá jabaǵy, taı bolmady, – degen eken.

    Belgili ádebıetshi Nemat Kelimbetuly Shádi aqyn shyǵarmashylyǵyn zerttep jazǵan kitabynda onyń Maılyqoja  aqynmen ázildeskenin keltirgen:

    Bir joly Maılyqoja aqyn ázil-shynyn aralastyryp:

    Shádi tóre keledi jorǵasymen,

    Qudaı artyq jaratty ol basynan, –

    deı bergende jas Shádi ózine aıtylǵan bul ázil shýmaqty ári qaraı jalǵastyra túsip:

    Pul emes óleń jıǵan dorbasynan,

    Ár sózi quıylǵandaı qorǵasynnan, –  dep aqyn aǵasyna erkeleı jaýap qatypty.

    Aqyn Ilııas Jansúgiruly týraly Ábdilda Tájibaıuly «Esimdegiler» aty estelik kitabynda ádemi jazǵan: О́zgeler qyzyqqan ǵajaıyp aqynǵa men de qyzyǵatynmyn. Úsh-tórt ret ańdyp turyp, qyzmetten qaıtqan kezinde úıine deıin shyǵaryp salyp júrdim.

    Ol menen ár nárseni bir surap sóıletýge, meni bilýge tyrysady. Men sóıleı beremin, sóıleı beremin. Men oǵan oıdaǵymnyń bárin aıttym. Osy qalada ınternatta tárbıeshimiz bolǵan Ábilqaıyr Sátbekov pen Shymkenttegi Táńirbergen Otarbaevtar týraly túgel aıttym.

    • Sizdi ekeýi de júdá jaqsy kórýshi edi, aýyzdarynan tastamaýshy edi, —

    deımin ábden jetkizýge tyrysyp.

    • Men ustazdarym jattatqan Ilııas jyrlaryn da tógip-tógip jiberemin.

    «Jastardy» ánmen suńqyldatyp, eger tyńdasańyz «Betashardy» da aıtyp bereıin deımin entige sóılep.

    • «Betashar» da unaı ma saǵan?
    • Júdá unaıdy, aǵa! – deımin bógelmeı.
    • «Júdáni» kóp aıtady ekensiń, Ábdilda.
    • «Júdáni» júdá kóp aıtamyn, aǵa.

    Ilııas eriksiz daýystap kúledi…

    Men sodan keıin «júdáni» (ózbekshe «óte», «tipti» degen maǵynada ǵoı)

    baıqap aıtatyn boldym.

    Maılyqoja men Qulynshaqty pirim dep bilgen aqyn Jambyl Jabaıuly da ázil aıtar kezde tartynyp qalmaǵan. Qazaq teatry men kınosynyń ataqty ónerpazy Qanabek Baıseıituly Jambyl aqynmen birge jol júrgen kezindegi bir oqıǵany estelik kitabynda bylaısha baıandaıdy:

    «Áziliń jarassa ákeńmen oına» deıtin qazaq emespiz be, qartty jan-jaqtan qaýmalap alýan túrli suraqtar qoıamyz.

    • Qalaı toqal alasyz ba? Máskeýden kelgen soń alyp beremiz, – dep te

    ázildedik. Ázil sózden Jákeń sasqan ba, óleńdetip qoıa berdi:

    Qyz túgil, endi bizge kempir qaıda?

    Tekke qarap júrgenniń ózi paıda.

    Arshyn tós, alma moıyn, aqsha betti

    Alqymdap jatýshy edik tereń saıda, – dep saldy. Erli-áıel

    bolyp bárimiz kúldik».

    Júz jasaǵan aqynnyń hatshysy bolǵan Ǵalı Orman 95 jastaǵy aqyn Jambyl týraly kúndeligine jazyp otyrypty: «5 shilde, 1940 j. Máskeýden kınobrıgada men sýretshiler keldi. Olardy jaqsylap ornalastyrdyq. Jákeń:

    –  Osy Jambyl endi aýyra qalsa, qalaı bolar eken, dep sýretke túsirgeli júrsińder ǵoı, – dep qaljyńdady.

    Bir kúni Jambyldyń úıine kúıshi Dına keledi.

    Dına: – Ańsap keldim dese, Jákeń:

    – Men de seni sarsylyp kóp kúttim. Iá, toty qustaı taranyp, aqqý qustaı sylanyp, oıyń kimde?

    – Oıym sende.

    – Oǵan jarasaq qoı, shirkin! Átteń jıyrma besimde kezdespediń-aý!

    Dına:

    – Jıyrma bes maǵan taǵy qaıtyp keldi, Sálemin altyn kúnniń alyp keldi, – dep kúnemege saırap júrgen óziń emes pe?!

    • Esitken ekensiń-aý, Dınajan. Onyń ras, sen de, men de baqytty

    zamanda jasardyq qoı. Shyn aıtamyn, jıyrma bes qaıta aınalyp keldi emes pe?

    – Iá, Jáke, sen sáýletti jigit boldyń, men sáýkeleli qyz boldym, bizde arman joq endi.

    – Dınajan, qaljyńdy qoıyp, dombyrańdy qolyńa alshy? Kúıińdi saǵyndym.

    Dastarqan jaıylyp, shaı kelgenshe Dına «Qaıran sheshemdi», «Kishkentaıdy» tógip-tógip saldy. Jambyl nasattandy:

    – Dına óziń izdep keldiń, endi seni jibermeımin. Qoı soıamyz.

    – Qoı soıǵan soń toı bolar.

    – Toı bolǵan soń oı bolar.

    Dına oǵan: – Ádepten men de aspaıyn, ózińe senseń qashpaıyn, – dep jatyr. Jurt qarııalardyń bul búkpesiz qaljyńyna taǵy da kúlisip aldy».

    Qazaqtyń birtýar aqyndarynyń biri Qalıjan Bekqojın óziniń bir esteliginde Sábıt Muqanuly týraly ádemi jazǵan:  «Esimde, Sábeńniń bir kezde eılonǵa sapar shegip qaıtqany aqıqat. Mine sol saparynan Marqakól jaǵasynda shalqı áńgime shertip tur.

    – Men – dep ketti Sábeń, – eılonda musylmandar da bar eken, qalyń jynys ishinde turatyn ımamnyń aǵash shatyryna baryp sálemdestim. Sizderge beker, maǵan shyn, kórgenimdi aıtaıyn, ımam ekeýmiz áńgimelesip otyrǵanda aldymyzǵa uzyndyǵy 20 metr qyzyl bas kesirtke irgeden jorǵalap keldi… Imam duǵa oqyp edi, álgi jylannan da uzyn kesirtke ǵaıyp boldy.

    Kóńildi jurtty kúldirý úshin ázil retinde men: – «Sábe, osy sizdiń álgi kesirtkelerińizdiń uzyndyǵy Tarbaǵataıda 7 metr, Zaısanda 10 metr, endi 20 metrge qalaı yrshyp ketti» – dep, qalyp edim, Sábeń abyrjyǵan joq, ádetinshe qýlana kúlip, – Qalıjan, onyń anadaıy dy, mynadaıy da bolady – dep sózin jalǵastyra berdi».

    Ataqty kompozıtor Shámshi Qaldaıaquly týraly Kúderbaı Eltaıuly aqsaqaldyń esteliginde sazgerdiń bir ázili baıandalady. Birde Shámshi aǵamyz óziniń avtokóligimen kórshi aýyldaǵy jaǵalbaıly rýynyń qymyzyn iship otyryp, aq jaýlyqty analar men aqsaqaldy qarııalarǵa:

    – Men Tólegenniń inisi bolamyn, jesir jeńgem Qyz Jibekti izdep júrgen qaınysy myna men bolamyn, degende barlyǵy rahattana kúlip, Shámshiniń oryndy sóz taba bilgenine qaıran qalysty.

    Ataqty aqyn  Qadyr Myrza Álıdiń «Iirim» atty kitabynda da ázilderdiń túr-túri jazylǵan. «Biz de qazaqpyz» týyndysy úshin Ortalyq Partııa Komıtetiniń qaharyna iligip, «Lenıngrad», «Zvezda» jýrnaldarynda qatty synǵa ushyraǵan aqıyq aqyn Ábdilda Tájibaev qalamdas inisi Juban Moldaǵalıge birde: – «Biz de qazaqpyzdy» jazyp, men taıaqtyń astynda qalyp edim, «Men – qazaqpyn!» dep sen Memlekettik syılyq aldyń. Shirkin baqqa daýa joq qoı! –  dep qaljyńdapty.

    Endi birde Saǵynǵalı Seıit, Qadyr Myrza Álı jáne Juban Moldaǵalı úsheýi kútpegen jerden kitap dúkeninde kezdesip qalady. Kitap sórelerin biraz qaraǵannan keıin Juban Moldaǵalı: – Já, myna aradan eshteńe kóre almadym. Qaıda ketken tamasha kitaptar? – depti. – Qaıdan bolsyn? Onyń bári myna Qadyrdyń úıinde! – depti Saǵynǵalı Seıit.

    Juban aǵamyz: – Odan ne paıda? Báribir bermeıdi! – deıdi. Sonda Qadyr Myrza-Álı: – Ininiń beretini bir-aq nárse! – depti.

    Bul kezde dúkennen shyǵyp bara jatqan Juban Moldaǵalı kilt toqtap keri burylyp: – Ol ne nárse? Ininiń beretinin aıtam da…

    • Ne bolýshy edi? Árıne, inilik sálem! – dep jaýap beripti Qadyr inisi

    qýlana jymıyp. Bundaı jaýapty estigen Juban aqyn: – Shynynda da birdeńe beredi eken de tursam! – dep kúlimsirep kete barypty.

             О́ner adamdarynyń qalamǵa jaqyn júrgenderiniń biri Asanáli Áshimuly. Asanáli aǵa bir maqalasynda qazaq teatry men kınosynyń aǵa býyn sheberleri Serke Qojamqululy týraly qyzyqty oqıǵany kópshilikke jetkizgen.

    Birde Seraǵańmen restoranǵa barǵan Nurmuhan Jantórın daıashymen staqanǵa konıak quıyp, ishine shaı qasyq salyp ákelýge kelisedi. Nurekeń konıakty qasyqpen shaıqap otyrady. Asa sezimtal Seraǵań: «Áı, Nurmuhan, seniń shaıyńnan nege bý shyqpaıdy, sýyp qalǵan-aý sirá» dep sylq-sylq kúlipti. Sonda Nurmuhan: «Tý, Seraǵa» dep staqandy ıterip tastap, turyp ketipti.

    Sháken Aımanulynyń ázildi qalaı baǵalaǵanyn kópshilik onyń «Tana jeńgeıdiń kelinderi» fılminen jaqsy biledi. Uly rejıssermen qyzmettes bolǵan Mark Berkovıch te Sh.Aımanulynyń ázilderi týraly estelik kitabynda jazǵan.  Kompozıtor Muqan Tólebaıuly «Pobeda» avtokóligin satyp alypty. Birde kóshe boıymen ketip bara jatqan Sháken Aımanulyn kórip jaqyn kelip toqtap, esigin ashypty da: «Otyryńyz, Sháke», – depti. Sháken bolsa: – Otyra almaımyn, bir jumyspen óte asyǵyp bara jatyr edim, – dep jaýap beripti. «Aqyr asyǵys ekensiz, aparyp salaıyn» – deıdi kompozıtor. «Rahmet. Kelesi bir rette bolmasa, búgin óte asyǵyspyn» – dep Sháken ıilip izet kórsetedi. «Sizge ne bolǵan, otyryńyzshy endi!» dep ótinedi Muqan Tólebaıuly. «Joq, keshigip baramyn!» – degen Sháken Aımanuly basqa kóshege burylyp júre beripti.

    Ataqty dramatýrg Qaltaı Muhamedjannyń qaljyńdarynyń ózi bir kitap bolyp shyqqany belgili. О́ziniń aıtýy: Jazýshylar odaǵynyń ekinshi hatshylyǵynan keteıin dep jatqan kezim. 1984 jyl. Dinmuhamed Qonaev qabyldaýyna shaqyrdy.

    • Seni basqa qyzmetke aýystyraıyn. Anaý, Kıno komıtetiniń bastyǵy

    Láılá Ǵalymjanqyzyna orynbasar bolyp barsań qaıtedi?

    • Oı, Dımeke, men eki áıelge qatar qalaı orynbasar bolam? – dedim.

    Dımekeń kúldi.

    • O qalaı, eki áıelge birdeı orynbasar bolatynyń?
    • Endi, Dımeke-aý, úıge barǵan kezde kelinińizge orynbasar, jumysqa

    kelgende Láıláǵa orynbasar bolǵanda menen ne qalady? – dedim.

    Dımekeń jymıǵan qalpy:

    • Onda erteń habarlasshy, – dedi.

    Erteńine, men Qazaqstan Kınematografıster odaǵyna bastyq

    Bolyp taǵaıyndaldym.

    Ulylardyń ázilderi óte kóp, olardyń bárin bir maqala barysynda jazyp taýysý múmkin emes. Qalaı bolǵanda da kóńildi júreıik, aǵaıyn.


    Berdaly OSPAN,

    «ADYRNA» ulttyq portaly

     

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    «Qara jorǵa» bıi kimdiki?

    Qazaq bıleriniń búgingi tańdaǵy eń tanymaly «Qara jorǵa». Osy bıdi tarıhı otany Qazaqstanǵa shet elderden ...