• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Alash uldary » Jat jerde jerlengender

    Jat jerde jerlengender

    Álemde qazaq ulty ulandarynyń tabanynyń izi qalmaǵan jer joq. Olardyń biri sonaý almaǵaıyp zamanda týǵan elinen eriksiz jer aýdarylsa, endi biri taǵdyr tálkegimen ózge jerdi qorǵaý kezinde erlikpen qaza tapqan. Olardyń birshamasyna týǵan eldiń topyraǵynan máńgilik meken tabý jazbady. Alaıda,  olardy umytý áste múmkin emes edi. Búgin  biz  jýrnal  oqyrmandarynyń  qyzyǵýshylyǵyn  týdyrar  degen nıetpen  jýrnalıst Ermek  Jumahmetulynyń tanymdyq zertteý eńbegin jarııalap  otyrmyz.  Urpaq tárbıesi úshin tanymdyq máni bar jumys alda jalǵasyn tabatyny anyq.

    «Jat jerde jerlengen adamdardyń súıegi tasyp, qaınap jatatyn kórinedi. Máıit qashan ózi týǵan topyraǵyna kelip qosylǵansha ol proess toqtamaıdy eken. Sondyqtan, syrttaǵy el arystarynyń súıegin jınaý máselesin Elbasynyń aldyna qoıýymyz kerek», – depti professor Aqseleý Seıdimbekov aǵamyz bir áńgimesinde.
    Japon eli Qazaqstandaǵy myńnan asa jerlengen óz jaýyngerleriniń súıegin týǵan topyraǵyna alyp ketip jatyr.
    Adam balasynyń taǵdyry tabıǵat sııaqty qubylmaly. О́ıtkeni, ol, sol tabıǵattyń bir bólshegi. Ýaqyt óte kele óz tabıǵatyna qosylady. Ataqty ýkraın halqynyń kobzary Taras Shevchenkonyń bir emes, eki ret jerlengenin eske alsaq ta bolady. Aqyndy ekinshi ret Dneprdiń Kanevo degen jerde tabytty qabirge túsirip jatqanda onyń aqyn dosy Koıýbınskıı: «Taras! Seniń baqytyń endi bastaldy», – depti.
    Ras, birneshe qazaq tulǵalarynyń súıegi týǵan elge qaıtyp ákelinip, qurmetpen jerlendi. Biraq az. Al, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde qazaqtyń qanshama jaýynge­riniń súıegi ózge elde qaldy. Ony anyqtap, zerttep júrgen eshkim joq. Ony aıtasyz, qazaq ultynyń jaýjúrek uldary Na­poleonǵa qarsy bolǵan urystarǵa qatysyp, erliktiń úlgisin kórsetkenin umyt­paǵanymyz abzal. Osy soǵysta qyzý qandy qany qaraıǵan qazaqtar soǵysý úshin kazaktarmen qatar pravoslav dinin qabyldaǵan desken de áńgimeler bar. Orys tarıhshysy Iýdın óz zertteýinde: «Orta Azııanyń qypshaq rýynan 16 jigit Orynbordaǵy kazaktar bólimshesine ótinish bildirip, ózderin franýzdarmen soǵysýǵa jiberýin suraıdy. Olardyń arasynda 43 jastaǵy Tańatarova degen áıel maıdanǵa 6 ulymen alynǵan. Soǵysqa Tabyn rýynan Bektemir Kúlkın degen jaýynger de qatysqan. Borodıno selosyn órtegende, erligimen kózge túsken jaýynger Maılybaev kúmis medalmen marapattalsa, polk starshınasy Qarymbaı Zındıagýtov kógildir lentaly Qurmetti medal aldy» – dep jazypty. Franýzdarmen bolǵan soǵysqa Jantóre atty jaýynger áıelimen birge qatysypty. Olardyń súıekteriniń qaıda qalǵany belgisiz. Al, Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta Bas shtabta qupııa túrdegi shıfrovalchık bolyp qyzmet etip, keıin Berııanyń buıryǵymen atylǵan qazaq qyzy Aq­jibek Muqashevanyń súıeginiń qaı jerge kómilgeni bir Jaratqanǵa aıan. Asyq ketsek ǵapyl ettim, úlkeıgende barar baǵytynan adasyp, basqa dinge ótip ketkender de bar aramyzda. Ádette, ulty basqa jandar ózderi qalaǵan qorymnan oryn alýy úshin, mundaıda ózge dindi qabyldaýy kerek. Búginde Eýropanyń kóp bóliginde qazaqtar turady. Bir ǵana Parıjdiń ózinde 300-den astam qazaq otbasylary turady eken. Olar qaıtys bolǵan jaqyndaryn Túrkııaǵa ákelip jer qoınyna beretin kórinedi.
    Qazaq jaýyngerleri Kavkazda Reseıdiń túriktermen bolǵan soǵysyna da qatysqan. Olardyń arasynda rota, polk basqarǵan qazaq ofıerleri de bar. Napoleonǵa qarsy soǵysta opat bolǵandardyń, Reseı áskerleriniń qatarynda, Pýgachev, Dýtov áskeriniń sapynda soǵysqan qazaq jaýyngerleriniń naqty tizimi de, olardyń qaıda ólgeni týraly málimetter joq. Biz óz zertteýimizde qolǵa túsken azdy-kópti málimetterdi keltirýge tyrysqan boldyq.
    Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan ólisi bar, tirisi bar Qazaqstandyq 350 myń jaýynger eline qaıtyp oralmaǵan. 1944 jyly Túrkistan ólkesinen shaqyrylǵan 65 myń legıonerler ólim qushyp, súıek­teri nemis dalasynda shashylyp qalǵan. 900 legıonerler elge qaıtýdan qorqyp, Eýropanyń Iýgoslavııa, Franııa, Polsha, Gollandııa, Slovakııa, Italııa elderin azat etýge qatysyp, osy jerlerde qaza tapqan. О́zgesin aıtpaǵanda, Keńes Odaǵynyń Batyry atanǵan 200 qazaq jaýyngeriniń qabiriniń qaıda ekenin eshkim bilmeıdi.
    El bılegen handardyń ómiri de maıdan shebinde ótti. Qazaqtyń alǵashqy on tórt hanynyń jeteýi joryq jolynda qaza tapty. Soǵys jyldarynda qaza tapqan arys­tarymyz munymen shektelmek emes. Bizge málim bolyp otyrǵanyndaı, Fınlıandııada Uly Otan soǵysy kezinde 500-ge jýyq qazaq jaýyngeri tutqynǵa túsipti. Olardyń shamamen 19-y qaıtys bolyp, tórteýi ǵana nemisterdiń qolyna berilipti. Qalǵan 475 azamatymyzdyń taǵdyry belgisiz nemese olar jaıly málimetter shań basqan qujattardyń arasynda belgisiz bolyp qalǵan. Sondaı-aq, Franııada, Ispanııada bir top soǵys tutqyndarynyń qabiriniń bar ekendigi aıqyndalyp otyr. Bul tek ulty qazaq soǵys tutqyndary jaıly málimetter ǵana. Al, biz bilmeıtini qanshama?!
    Sońǵy bir ǵasyrdyń ishinde О́zbekstan, Qyrǵyzstanda ómir súrip jatqan otandastarymyz tólqujattaryna ózderi ómir súrip jatqan eldiń ultyn jazyp, ómirden sol kúıi báz keship ketkeni de jasyryn emes. Olardyń qyzmette júrgen birli-jarymy bolmasa, basym kópshiligi ózderiniń qazaq ekenin biletini anyq.
    Máselen, Qyrǵyzstanda 2009 jylǵy jalpy respýblıkalyq sanaqta 33 myń 198 adam ózderin qazaq ultynyń ókili ekenin bildiripti. Al, 1999 jylǵy sanaqta olardyń sany 42 myń 657 bolǵan kórinedi. Sol sııaqty О́zbekstandaǵy qazaqtardyń sany da sońǵy sanaqta mıllıonǵa jetpegen. Táýelsizdigimizdiń aldynda olardyń sany 1 mıllıon 600 myńnan asyp jyǵylatyn. Olardyń jartysy ózderiniń tarıhı otanyna kóshti degenniń ózinde kópshiliginiń sý iship, kúl tókken jerinde damyl tapqanyn joqqa shyǵara almasymyz anyq.
    Jalpy, tirshilik tanymynda qabir – tunyp turǵan tarıh. Demek, ol mádenıettiń tarıhı bolmysy.
    Shoqan Ýálıhanov – qazaq molalary men eskertkishterin kóp zerttegen adam. Qazaqtyń qaı asylynyń molasy qandaı jaǵdaıda ekenine kóńil bólgen. Osy saýapty iske kóńil qoıǵan «Egemen Qazaqstan» gazeti ótken jyly elimizge belgili qazaq qaıratkerleriniń súıeginiń qaıda jerlengenin izdestirip, ǵıbadatty jumys bastaǵan-dy. Biraq, ıgi bastama jarty jolda úzilip qaldy. Búgin biz gazet bastaǵan sol bastamany odan ári jalǵastyryp, ony jańa málimettermen tolyqtyryp otyrmyz. Osylaısha, biz ótken tarıhymyzdy túgendep, oǵan memlekettik dárejede kóńil bólip otyrǵan kezimizde shet elderde jerlengen tulǵalardy da eske alǵandy jón kórdik. Zertteı kelsek, qus qanaty talatyn Eýrazııa qurlyǵynyń kartasynda alash uldarynyń aıaǵy jetpegen jer bolmaı shyqty. Endi, coǵan nazar aýdaryp kóreıik.

    Aýǵanstanda jerlengender

    Toqmyrza Tósuly – Syr boıyndaǵy ult-azattyq qozǵalysynyń kórnekti bas­shylarynyń biri. Aqmyrza ıshannyń baýyry. Týǵan, ólgen ýaqyty belgisiz. Kó­terilis jeńiliske ushyraǵan soń, qyzyldyń qumy arqyly Aýǵanystan asqan. Osy jerde dúnıe salǵan. Qazir urpaqtary Túrkııa elinde turady.

    Reseıde jerlengender

    Qadyrǵalı Jalaıyrı (1530-1605) – ataqty ǵalym, shejireshi. Táýekel hannyń saraıynda qyzmet etip, aqylshy mindetin atqarǵan. Orazmuhammed sultanmen birge Reseı patshasy Godýnovtyń qolastynda amanatta bolǵan. 1602 jyly jaryq kórgen «Jylnamalar jınaǵy» eńbeginiń avtory. Uly ǵulama Reseıdiń Rıazan oblysy, Qasymov qalasyndaǵy musylmandar qo­rymyna jerlengen. Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı, biz Qasymov qala­synda bolyp, uly babamyzdyń basyna taǵzym ettik.
    Oraz Muhammed – Qasym patshalyǵynyń hany. Uzyn-Oqty Ondan sultannyń balasy. Qazaq hanzadasy Oraz Muhammed Qasym patshalyǵyn 10 jyl basqarǵan.
    Ulyq han Rıazan oblysy, Qasymov qalasynda jerlengen.
    Bókeı han Nuralyuly (týylǵan jyly belgisiz,–1815) – Bókeı Ordasynyń hany. Edil men Jaıyq ózenderiniń arasyndaǵy qazaqtyń ataqonysyn 1580 jyldan Reseı patshalyǵy ıelenip kelgen. Bókeı han Reseı patshasy II Pavelden qazaqtardyń osy jerge qonystanýyna ruqsat aldy. Osylaısha, Bókeı Ordasynyń irgesi qalanyp, elimizdiń batysyndaǵy Reseımen aradaǵy shekara shegendeldi. Bókeı han 1815 jyldyń 21 mamyrynda kóz jumdy. Zıraty qazirgi Reseıdiń Astrahan oblysy Krasnyı Iar aýdany Malyı aral aýylyna jaqyn jerde.
    Qurmanǵazy Saǵyrbaıuly (1823-1896) – qazaqtyń uly kúıshisi. «Adaı», «Saryarqa», «Aqsaq kıik», «Tóremurat», «Balbyraýyn», «Qýanysh», «Kóbik shash­qan», «Kishkentaı», syndy otyzǵa tarta kúıdiń avtory. Kúıshiniń súıegi Astrahan oblysyna qarasty Qurman­ǵazy tóbe dep atalatyn jerge qoıylǵan.
    Álıhan Bókeıhan – Alash qaıratkeri. 1866 jyly 25 naýryzda burynǵy Semeı oblysy, Qarqaraly ýezi, Toqyraýyn bo­lysynyń 7-shi aýylynda dúnıege kelgen. (Qazirgi Qaraǵandy oblysy, Aq­toǵaı aýdany, Qyzylaraı aýyly) Ult tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan, Alash jeriniń astyndaǵy, ústindegi, kógindegi bar baılyǵy qazaqqa qyzmet etýin armandap ótken asa kórnekti tulǵa. 1937 jyldyń tamyzynda naqaq jalanyń qurbany bolyp, Máskeýde atý jazasyna kesilgen. Nyǵmet Nurmaqov ekeýi bir kúnde atylǵan. Ult kósemi 1989 jyldyń 14 mamyrynda KSRO Joǵarǵy sotynyń qaýlysymen aqtaldy. Qaraǵandylyq bir top zııaly azamattar Máskeýge baryp, arys azamattardyń basyna eskertkish taqta ornatqan.
    Serqul Aldabergenov – Alash qaı­ratkeri. 1883 jyly Qyzylorda oblysy, Jańa­qorǵan aýdany, Tómenaryq aýyldyq okrýginiń aýmaǵynda dúnıege kelgen. Ákesi Aldabergen qajylyq saparynda dúnıe salǵan.
    S. Aldabergenov 1904-1912 jyldary Pe­rovskide ýezd bastyǵynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 1912 jyly Tómenaryq bolysynyń basqarýshysy. Tashkentte Mustafa Shoqaı arqyly «Keńes» úıirme­siniń jumysyna qatysyp, saıası jumystarǵa tartylǵan.
    1917 jyly Orynborda ótken birinshi Jalpyqazaq sezine Syrdarııa oblysynyń atynan M. Shoqaımen birge qatysqan.
    1934 jyly 28 maýsymda S.Al­da­ber­­­­genov qamaýǵa alynyp, oǵan kontr­revo­lıýııalyq uıymnyń basshysy, jer­gilikti halyqty aýa kóshirýge áreket jasady degen aıyp taǵylyp, 1935 jyly 25 naýryzda KSRO NKVD-nyń aıryqsha keńesiniń sheshimimen Krasnoıarsk ólkesine 5 jylǵa jer aýdarylǵan. Onyń keıingi taǵdyry belgisiz.
    Begaıdar Aralbaev Jantóreuly – Túrkistan ulttyq ákimshilik elıtasynyń kórnekti ókili. 1896 jyly Qyzylorda oblysy, Jańaqorǵan aýdanynyń qazirgi Súttiqudyq aýyldyq okrýgine qarasty jerde týǵan. 1917 jylǵa deıin bolystyq, ýezdik mekemelerde túrli qyzmetter istegen. Ýaqytsha Úkimettiń Shıeli boly­­synda mılıııa komıssary bolyp istegen. 1920 jyly Perovsk ýezdik atqarý komıteti saıası bıýrosy meńgerýshisiniń orynbasary, Syr­darııa oblatkomynyń bólim meńgerýshisi, hatshysy bolyp qyzmet istegen. 1922-1924 jyldary TAKSR Ishki ister halkomy, Túrkiatkom Tóralqasynyń múshesi, 1923 jyly Túrkiatkom tóraǵasynyń mindetin atqarǵan. 1924 jyly TAKSR Joǵarǵy Sotynyń tóraǵasy. 1924-1925 jyldary Syrdarııa gýbernııalyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy, Qyzylorda qalasynda ótken respýblıka keńesteriniń V sezinde Qazaq Ortalyq Atqarý Komıtetiniń hatshysy bolyp saılanǵan.
    1946 jyldyń naýryzynda bosatylyp, Samarqand qalasynda Jibek matalar fabrıkasynyń dırektory, keıin Tashkent oblysynyń Shynaz aýdanynda ferma basqarýshysy, murap bolyp qyzmet istegen. 1948 jyly qaıtadan qamaýǵa alynyp, jer aýdarylǵan. 1949 jyly Krasnoıarsk ólkesi, Enıseı aýdany, Hohlovo lagerinde qaıtys bolǵan. Súıegi osy jerde qalǵan.
    Bektaýyl Baýbek – Kenesary – Naý­ryzbaı bastaǵan ult-azattyq kóte­rilisine bastan-aıaq qatysqan tarıhı tulǵa, batyr. 1820 jyly dúnıege kelip, 1884 jyly dúnıe salǵan. Rýy – Qaraýyl. Batyr Kenesary kóterilisiniń rýhyn 16 jyl aıdaýda júrip, sonaý Túmen jerinde ómiriniń sońyna deıin jalǵastyrǵan. Batyrdyń asyl súıegi Túmen oblysy, Eshim qalasynyń janyndaǵy Qyzyltý degen jerge jerlengen.
    Shaımerden Áljanov – qoǵam qaı­­ratkeri. «Úsh júz» partııasyn qurý­shylardyń biri. 1876 jyly Aqmola oblysynda dúnıege kelip, 1918 jyly Omby qalasynda Kolchak áskerleriniń qolynan qaza tapqan. 1913 jyly revolıýııalyq isterge aralasyp, qazaq jastaryn ultqa qyzmet etýge shaqyryp, saıası tanymdaryn ashqan.
    Sálimgereı Jantórın (1864-1926) – HH ǵasyr basyndaǵy ult-azattyq qozǵalys jetekshileriniń biri, meenat. Ataqty «Ǵalııa» medresesin salýǵa qarjylaı yq­pal etken, «Ál-Ǵalamı ál-Islamı» (Musylman álemi) dinı-saıası gazetiniń quryltaıshysy hám ıdeıalyq baǵyttaýshysy bolǵan. Alash partııasynyń kósemderimen aralasyp, olarǵa qoldaý kórsetken. I Memlekettik Dýmanyń múshesi. Memlekettik Dýma depýtattyǵyna saılaýǵa qatystyrý úshin ózine tıesili jerdiń bir bóligin Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetiniń stýdenti Mustafa Shoqaıǵa bergen. 1926 jyly Qazanda jumbaq jaǵdaıda ómirden ozǵan Sálimgereı Jantórın Ýfada jerlendi.
    Halel Ǵabbasov – Alash qozǵalysynyń qaıratkeri. 1888 jyly Semeı óńirinde dúnıege kelgen. 1930 jyly «halyq jaýy» retinde tutqynǵa alynyp, 1931 jyly uzaq jyldarǵa sottalǵan. Keıingi ómiri belgisiz.
    Júsipbek Aımaýytov – HH ǵasyr basynda qazaq halqynyń azattyǵy úshin kúres­ken ult qaıratkeri. Alash qozǵa­lysynyń ókili, qazaq ádebıetiniń klassık jazýshysy, aǵartýshy ǵalym. 1889 jyly qazirgi Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdanynyń Qyzyltaý atyrabynda dúnıege kelgen. 1929 jyly ultshyldyq uıymmen baılanysy bar degen jalamen tutqynǵa alynyp, 1930 jyly 31 sáýirde Alash qaıratkerleri Áýezov teatrynyń alǵashqy dırektory Dinshe Ádilov, ádebıetshi Ábdrahman Baıdildın, jýrnalıst Ahmedsafa Iýsýpov tórteýi Lenınniń týǵanyna 60 jyl tolar qarsańynda qurbandyqqa shalynǵan. Reseı astanasy Máskeýde jerlengen Aımaýytovtyń qabirin 1973 jylǵa deıin belgisiz bireýler tazalap, kútip turǵan. Keıin zırat ústi tegistelip ketken.
    Maǵjan Jumabaev (1893-1938) – Alash qaı­ratkeri. HH ǵasyr basynda qazaq poe­zııasynyń kóginde jarqyraı janǵan juldyz. «Alash týy astynda, Kún sóngenshe sónbeımiz» degen alashshyl, azatshyl aqyn qyzyl saıasattyń qurbany bolǵan. Aqynnyń qaıda ólgeni týraly naqty derek joq. Zertteýshiler Maǵjannyń súıegi Reseıdiń Magadan oblysy, Sýsýman aýdany, Bereleh poselkesiniń janyndaǵy zıratta jatyr desedi. Resmı derek boıynsha aqyn Jańalyqta jerlengen.
    Ahmet Barjaqsın – qoǵam jáne mem­leket qaıratkeri. 1894 jyly Aqmola obly­synda dúnıege kelip, 1935 jyly Omby qalasynda qaıtys bolǵan. 1915 jyly «Myń bir maqal» kitaby, qazaq, orys tilderinde shyqqan.
    Sultan Segizbaev – 1889 jyly Tash­kent ýezi, Jaǵalbaıly aýlynda (qazirgi Ońtústik Qazaqstan oblysy) dúnıege kelgen. Memleket jáne partııa qaıratkeri. 1939 jyly 25 aqpanda Máskeý qalasynda qaıtys bolǵan. Repressııa qurbany.
    1916 jyly Orta Azııadaǵy kóteriliske, 1921 jylǵy Kronshtad búligin basýǵa qatynasqan. Orta Azııadaǵy basmashylarǵa kúresti uıymdastyrýshylardyń biri. 1923 jyly Ferǵana oblystyq partııa komıtetiniń hatshysy, «Ferǵana» gazetiniń redaktory, Túrkistan Ortalyq partııa komıteti úgit jáne nasıhat bólimi meńgerýshisiniń orynbasary bolǵan. 1928-1930 jyldary Qyzyl professýra ınstıtýtyn bitirip, osy oqý ornynda dekan bolyp istegen. 1932 -1936 jyldary Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq komıtetinde jaýapty qyzmetter atqarǵan. 1937 jyly KSRO joǵarǵy keńesiniń depýtaty. 1937 jyly Soltústik Qazaqstan oblystyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy, О́zbek SSR Halyq komıssarlar keńesiniń tóraǵasy bolǵan. 1938 jyly KSRO Joǵarǵy keńesi tóraǵasynyń orynbasary bolyp saılanǵan. 1938 jyly 12 qańtarda qamaýǵa alynyp, atylǵan. Aqtalǵan.
    Muhammed-Maqsut Bekmetov – qoǵam qaıratkeri, pýblııst. 1883 jyly Semeı oblysy, Qarqaraly ýezinde dúnıege kelip, 1912 jyly Orynbor qalasynda qaıtys bolǵan.
    Myrzaǵazy Espolov – Alash qozǵa­lysynyń qaıratkeri, jýrnalıst. 1896 jyly Qostanaı oblysynda dúnıege kelip, 1936 jyly Solovek lagerinde azappen qaıtys bolǵan.
    Dáýletshe Kúsepqalıev – Alash qaırat­keri, dáriger. 1870 jyly dúnıege kelip, 1944 jyly Ekaterınoslav ýezi, Staroserbsk qalasynda belgisiz jaǵdaıda qaza tapqan.
    Aıdarhan Turlybaev – Alash qozǵa­lysynyń qaıratkeri. 1877 jyly Aqmola oblysy, Kókshetaý ýezinde dúnıege kelip, 1937 jyly Omby qalasynda saıası-qýǵyn súrginniń qurbany bolǵan.
    Elızaveta Álıhanqyzy Sádýaqasova (1903-1971 j.j) – Alash qozǵalysynyń kósemi Álıhan Bókeıhanovtyń qyzy, dańqty qoǵam qaıratkeri Smaǵul Sádýaqasovtyń jary. Dáriger-terapevt, medıına ǵyly­mynyń doktory. II Dúnıejúzilik soǵysqa ózi suranyp attanǵan. 1971 jyly Máskeý qalasynda aýyr naýqastan qaıtys bolǵan.
    Márııam Seıdalına – qazaq qyzdarynan shyqqan tuńǵysh jýrnalısterdiń biri, belgili zańger Jansultan Seıdalınniń qyzy, ult qaıratkeri Seıilbek Janaıdarovtyń zaıyby. I dúnıejúzilik soǵystaǵy qazaqtarǵa kómek kórsetý úshin jarymen birge maıdanǵa attanyp, sonda qaıtys bolǵan. Nevel qalasynda jerlengen.
    Nyǵmet Nurmaqov (1895-1937 j.j) – kórnekti qoǵam jáne memleket qaıratkeri, qalamger-pýblııst. 1895 jyly 25 sáýirde Qarqaraly ýezine qarasty Qý boly­synda dúnıege kelgen. «Qazaq tili» gazetiniń, «Qyzyl Qazaqstan» jýrna­lynyń redaktory bolǵan. Respýblıka Joǵarǵy Trıbýnalynyń tóraǵasy. Ádilet komıssary, sot tóraǵasy qyzmetterin atqarǵan. 1937 jyly 3 maýsymda Máskeýde tutqyndalyp, Alash arysy Álıhan Bókeıhanovpen bir kúnde, bir statıamen Máskeýde atylǵan.
    Sultanbek Qojanov (1894-1938) – mem­leket jáne qoǵam qaıratkeri, ustaz, ǵalym, pýblııst. Keńes ókimetiniń ulttyq máseleni keıinge yǵystyryp tastaýǵa baǵyttalǵan áreketine qarsy turǵan tulǵalardyń biri. Astanany Orynbordan Qyzylordaǵa kóshirýde, burmalanyp kelgen «kırgız» degen atty «qazaq» dep túzetýde eren qaırat kórsetti. 1938 jyly atý jazasyna kesilgen tulǵa 1957 jyly aqtaldy.
    Názir Tórequlov (1892-1937) – mem­leket jáne qoǵam qaıratkeri. Qazaqtan shyqqan alǵashqy kásibı dıplomattardyń biri. KSRO-nyń Saýd Arabııasyndaǵy ókiletti ókili bolǵan, Dýaıen laýazymyna (sol eldegi elshilerge basshylyq júrgizetin dáreje) jetken tuńǵysh qazaq. Ult múddesin óz ómirinen bıik qoıǵan ardaqty azamat 1937 jyly atý jazasyna kesilgen. Názirdiń atylǵanyna narazylyq retinde Saýd Arabııasy Keńes Odaǵymen 39 jyl boıy qarym-qatynas jasaýdan bas tartqan. Qazir Saýd Arabııasynda Názir Tórequlov atyndaǵy ortalyq pen kóshe bar.
    Turar Rysqulov (1894-1938) – mem­­leket jáne qoǵam qaıratkeri. 1894 jy­ly burynǵy Jetisý oblysy, Vernyı ýezi, Talǵar bolysynda dúnıege kelgen. Túrkistan AKSR-iniń Densaýlyq saqtaý halyq komıssary bolǵan. Keńester Odaǵynyń Ult isteri jónindegi halyq komıssarıaty tóraǵasynyń orynbasary dárejesine deıin kóterilgen. 1937 jyly 21 mamyrda Kıslovodskide demalysta júrgen Rysqulov «pantúrikshil», «halyq jaýy» degen aıyppen tutqynǵa alynǵan. 1938 jyly 10 aqpanda Máskeý túrmesinde júrek aýrýynan qaıtys bolǵan. Osynda jerlengen.
    Ǵanı Muratbaev (1902-1925) – Ortalyq Azııa men Qazaqstan jastar qozǵalysyn uıymdastyrýshylardyń biri, Kommýnıstik Jastar Internaıonalynyń qaıratkeri. 1902 jyly Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdanynda dúnıege kelgen. О́kpe aýrýynan qaıtys bolyp, Máskeýdegi «Vagankov» qorymyna jerlengen. Ǵanıdyń ómir jolyn sýretteıtin «Bizdiń Ǵanı», «Osyndaı qysqa ǵumyr» atty fılmder túsirilgen.
    Ahmet Birimjanov (1871-1927) – Alash jurtynyń azattyǵy úshin kúresken tulǵa. Reseıdiń I jáne II Memlekettik Dýmalaryna depýtat bolyp saılanyp, Musylman frakııasy tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. Lenıngradta qaıtys bolǵan Ahmetti aqtyq saparǵa Á.Bókeıhanov, Á.Seıdalın, M.Áýezov, Á.Marǵulan, uly Batyrbek jáne tatar zııalylary shyǵaryp salǵan. Súıegi Lenıngradtaǵy Volkov zıratynda jatyr.
    Qaıyrbolat Maıdanov (1956-2000) – Aýǵanstandaǵy soǵysta Keńes Oda­ǵy­nyń batyry atanǵan jalǵyz qazaq. Aý­ǵan jerinde barlyǵy 1250 tapsyrmany oryndap, 1100 saǵat ýaqytyn áýede ótkizgen. Qarýlas dostary «letchık ot Boga» dep baǵalaǵan. 2000 jyly Sheshenstandaǵy soǵysta erlikpen qaza tapqannan keıin Reseı Federaııasynyń batyry ataǵy berildi. Qazaqtyń qyran qanatty qaharman uly Sankt-Peterbýrgte jerlengen.
    Áben Atamqulov – týǵan, ólgen merzimi belgisiz. Alash qaıratkeri, aqyn. Reseıdiń Iaroslavl oblysy, Rybınsk qalasynyń mańyndaǵy «Vol­galag» túrmesinde otyrǵan. Osy jerde azappen qaıtys bolyp, osynda jerlengen.
    Fızýlı Aqatuly – aqyn Shákárimniń nemeresi, Aqattyń balasy. Týǵan, qaıtys bolǵan kezi belgisiz. Rostov oblysynda áskerı mindetin ótep júrgen kezinde oqystan qaza tapqan, osy qalada jerlengen.
    Maınur Shoqabaeva – 1907 jyly 6 qa­rashada dúnıege kelgen. Qazaqstan Kom­partııasy Ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy Jumabaı Shaıahmetovtyń jubaıy. 1964 jyly Máskeý qalasynda dúnıe sal­ǵan. Súıegi Rıjsk vokzaly janyna taıaý ornalasqan Pıatnıkıı qorymyna qoıylǵan. Qorym –5 ýchastok.
    Erik Qurmanǵalıev (1959-2007) – áıgili opera ánshisi, akter. Keıbir derekter boıynsha, KSRO-daǵy tuńǵysh kontratenor (operadaǵy erler daýysynyń eń joǵarǵy dıapazony). 1988 jyly Bostonda ótken mýzyka festıvalinen keıin amerıkalyq BAQ-tar ony biraýyzdan «Fenomen» dep baǵalady. 1992 jyly «Madam Batterflıaı» spektaklindegi basty róli úshin Reseıde «jyldyń úzdik akteri» atanǵan. Asa sırek kezdesetin daýystyń ıesi 2007 jyly kóz jumyp, Máskeýdegi Vagankov zıratyna jerlengen.
    Qambar Medetov (1901-1938) – ataqty kúıshi, óner qaıratkeri. Kúıshilik ónerimen Stalınniń ózin tańǵaldyrǵan. 1937 jyly repressııaǵa ushyrap, jer aýdarylǵan kúıshi Soltústik Qıyr Shyǵysta qaıtys bolǵan. Qaıda jerlengeni belgisiz.
    Arynǵazy han Ábilǵazızuly – (1758-1833) kórnekti memleket qaıratkeri, tóre kúıleriniń negizin salýshylardyń biri, dáýlesker kúıshi. Halqyna jaǵymdy bolǵany úshin el aýzynda «Tynym han» atanǵan. 1823 jyly patshalyq Reseı úkimeti ony qapyda aldap qolǵa túsirip, Kalýgaǵa jer aýdarǵan. Arynǵazy han aıdaýda júrip, belgisiz jaǵdaıda qaıtys bolǵan.
    Qazybaı Qaraev – 1770 jyly dúnıege kelgen. Shoqynyp, ózine Nıkolaı Chernysh degen esim alǵan. Álim rýynan. 1812 jylǵy Otan soǵysynda polk komandıri bolǵan. Erligi úshin Áýlıe Anna ordenimen marapattalǵan. Qandasymyz tarıhta «halyqtar shaıqasy» atalyp ketken Polshada, Germanııada, Franııada bolǵan shaıqastarǵa qatysqan. 1814 jyly Franııa astanasy Parıjge óz polkimen kirip, Senat tóbesine tý tikken. Máskeý qalasynda belgisiz jaǵdaıda qaza tapqan.
    Ákim Bolatov – ulty qazaq. Jastaıynan jetim qalyp, Orsk (Jamanqala) kazaktarynyń tárbıesinde bolǵan. Shoqyndy, ózine Akım atyn alyp, famılııasyn Bolatov dep qaldyrǵan. Ákesi Pýgachev áskerinde bolǵan. Áskerı ataǵy – polkovnık. Atty ásker korpýsynyń komandıri. Ákim Bolatov 1792 jyly Praga úshin bolǵan soǵysqa qatysqan. Máskeýdi azat etý kezinde jaý qolynan qaza tapqan.
    Ahmet Safa Iýsýpov – aǵartýshy, qaıratker. «Eńbekshi qazaq» gazetinde qyz­met istep júrgende, 1929 jyly 29 qańtarda tutqyndalǵan. 1930 jylǵy 31 sáýirde Alash kúreskerleri Áýezov teatrynyń al­ǵash­qy dırektory Dinshe Ádilov, áde­bıetshi Ábdrahman Baıdildın, jazýshy Júsipbek Aımaýytov tórteýi Lenınniń týǵanyna 60 jyl tolýy qarsańynda qurbandyqqa shalynǵan. Denesi Máskeýde Vagankov qorymyna jerlengen.
    Dilmuhamed (Dinshe) Ádilov – Alash qaıratkeri, aǵartýshy. 1900 jyly burynǵy Syrdarııa oblysy, Sarysý ýezinde dúnıege kelgen. Tashkent ýnıversıtetinde oqyǵan. 1928 jyly jeltoqsan aıynda Qyzylordada ulttyq teatr dırektory qyzmetin atqaryp júrgende qamalǵan. 1930 jyly 4 sáýirde OGPÝ-diń qaýlysymen Alash kúreskerleri jazýshy Júsipbek Aımaýytov, jýrnalıst Ahmedsafa Iýsýpov, ádebıetshi Ábdrahman Baıdildın tórteýi Lenınniń týǵanyna 60 jyl tolýy qarsańynda qurbandyqqa shalynǵan. Atý jazasy týraly sheshim Býtyrka túrmesinde 21 sáýirde oryndalǵan.
    Asyl azamat 1988 jyly 4 qarashada aqtalǵan. Denesi Máskeýde Vagankov qorymyna qoıylǵan.
    Ábdirahman Baıdildın – qazaq oqy­ǵany, ádebıetshi-ǵalym. 1930 jyly 31 sáýirde Áýezov teatrynyń alǵashqy dırektory Dinshe Ádilov, jazýshy Júsipbek Aımaýytov, jýrnalıst Ahmedsafa Iýsýpov tórteýi Lenınniń týǵanyna 60 jyl tolýy qarsańynda tutqynǵa alynyp, OGPÝ-diń qaýlysymen atý jazasyna kesilgen. Esil er 1989 jyly 16 qańtarda aqtalǵan. Súıegi Máskeýde, Vagankov qorymyna qoıylǵan.
    Zııada Ábenuly Ábenov – qazaq zııalysy, ǵalym. 1938 jyly 10 maýsymda KSRO Áskerı alqa uıǵarymymen atý jazasyna kesilgen. Osy jylǵy 27 qyrkúıekte atylǵan. 1958 jyly aqtalǵan. Denesi Más­keý oblysy, Lenın aýdany, Býtovo poselkesindegi qorymǵa qoıylǵan.
    Ǵazymbek Birimjanov – ult qaı­ratkeri. 1896 jyly Aqtóbe oblysy, Tor­ǵaı ýezinde dúnıege kelgen. Berlın ýnı­versıtetin bitirgen. Belomor kanaly qurylysyn salýǵa qatysqan. Karel ASS-inde turǵan. 1937 jyly 9 qazanda tutqyndalyp, 1938 jyly 19 naýryzda atylǵan. 1989 jyly aqtalǵan. Súıegi Más­keý oblysy, Lenın aýdany, Býtovo poselkesindegi qorymǵa qoıylǵan.
    Álikbaı Qosaev – Keńes Odaǵynyń batyry. 1905 jyly Almaty oblysynda dúnıege kelip, 1941 jyly Volokolamsk aýdany, Dýbosekova selosynda erlikpen qaza tapqan.
    Ybyraıym Súleımenov – Ekinshi dú­nıejúzilik soǵystyń qaharmany. 1911 jyly Jambyl oblysynda dúnıege kelip, 1943 jyly Nevel qalasy úshin bolǵan soǵysta erlikpen qaza tapqan. Denesi osynda jerlengen.
    Tólegen Toqtarov – Keńes Odaǵynyń batyry. 1920 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynda dúnıege kelip, 1942 jyly Máskeý oblysy Borodıno selosy úshin bolǵan urysta erlikpen qaza tapqan.
    Tursynbaı Balta Kereı – batyr, qolbasshy. 1707 jyly Esil mańynda dú­nıege kelip, Chelıabınsk oblysy, Itıl aýdanynda jońǵarlarmen bolǵan urysta qaza tapqan.
    Qojahmet Tyshqanbaev – Keńes Odaǵynyń batyry. 1916 jyly Almaty oblysynda dúnıege kelip, 1943 jyly Kerch túbeginiń Gerovskoe kentinde erlikpen qaza tapqan.
    Oraz Isaev – partııa jáne memleket qaıratkeri. 1899 jyly burynǵy Oral oblysy, Ilbishin ýezi, Qarasý bolysynda dúnıege kelgen. Qazaqstan О́lkelik baqylaý komıssııasy tóraǵasynyń orynbasary, Qazaqstan Kompartııasy ortalyq komıtetiniń hatshysy, Halkom tóraǵasy qyzmetterin atqarǵan. 1938 jyly 31 mamyrda tutqyndalyp, sol jylǵy 29 tamyzda atylǵan. 1956 jyly 19 mamyrda aqtalǵan. Denesi Máskeý oblysy, Lenın aýdany, Býtova poselkesindegi ortaq qorymǵa jerlengen.
    Muhambet Mashımov – tehnıka ǵylym­darynyń doktory, professor, Reseı áskerı ınjenerlik akademııasynyń akademıgi, Reseı Federaııasynyń ǵylymyna eńbegi sińgen qaıratker, polkovnık.
    KSRO Qorǵanys mınıstrligi Ǵylymı zertteý ınstıtýty bastyǵynyń orynbasary Muhambet Mashımov Batys Qazaqstan oblysy, Jánibek aýdanynda 1930 jyly dúnıege kelgen.
    Dekart syılyǵynyń laýreaty. 2001 jyly 21 jeltoqsanda Máskeý qalasynda dúnıe salyp, osynda jerlengen.
    Aqjibek Muqasheva – KSRO Bas shtaby Bas barlaý basqarmasynyń shıfrovalshıgi. Qupııa esimi – Alena. «Qyzyl kapella» qupııa uıymynyń eń belsendi agenti, Eýropanyń kóptegen qalalaryndaǵy Keńes barlaýshylarynyń senimdi baılanysshysy bolǵan. Qıyr Shyǵystaǵy Keńes barlaýshysy Rıhard Zorgeniń senimdi ókili retinde odan aqparattar alyp otyrǵan.
    Aqjibek Temirǵalıqyzy 1942 jyly jeltoqsan aıynda Brıýsseldegi keńes barlaýshylary isiniń ashylyp qalýy saldarynan qamaýǵa alynyp, RSFSR qylmystyq kodeksiniń 58-baby boıynsha 25 jylǵa sottalyp, sońynan atý jazasyna kesilgen. Jerlengen jeri belgisiz.
    Murat Baıǵarın – «Kýrsk» sýasty atom kemesiniń III rangaly kapıtany. 2001 jyly Soltústik teńizde «Kýrsk» sýasty kemesi apatqa ushyrap, 115 adam qaza tapty. Onyń ishinde bizdiń jerlesimiz III rangaly kapıtan Murat Baqtııaruly Baıǵarın de boldy.
    Murattyń denesi Sankt-Peterbýrg qalasynda jerlendi.
    Talant Ámıtjanuly Bórqulaqov – Syr boıynyń týmasy. 1947 jyly dúnıege kelgen. Súńgýir kemeler quramasynyń saıası-tárbıe jumystary bóliminiń bastyǵy, I rangaly kapıtan.
    1989 jyly Norvegııanyń Medvejıı aralynda KSRO-nyń №1 atom-súńgýir kemesinde bolǵan apatta erlikpen qaza tapqan.
    Denesi Gorkıı qalasynda jerlengen.
    Smaǵul Sádýaqasov – memleket qaı­ratkeri. Máskeý kólik ınjenerleri ınstıtýtyn bitirgen. «Kedeı sózi» gazetiniń redaktory. 1900 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynda dúnıege kelip, 1933 jyly Más­keýde qaıtys bolǵan. Birneshe prozalyq shyǵar­malardyń avtory. Arys azamattyń asyl súıeginiń kúli salynǵan qobdısha Qaraǵandylyq bir top azamattyń bastamasymen el ordamyz Astana qalasyna ákelinip, arýlap jer qoınyna berildi.
    Qanaı Boranbaev – Alash qaıratkeri. 1896 jyly Jetisý gýbernııasy, Almaty ýezindegi Qastek bolysynyń 2 aýylynda dúnıege kelgen. Varshava ýnıversıtetiniń zań fakýltetinde bilim alǵan. 1916 jylǵy ult-azattyq qozǵalysyna qatysqan. QASSR Ádilet halyq komıssary, Respýblıka Bas prokýrory qyzmetterin atqarǵan. 1933 jyly halyq jaýy retinde qamaýǵa alynady. 1938 jyly úshtiktiń sheshimimen ólim jazasyna kesilip, Magadanda atylady. Súıegi osy jerde qalady.
    Jansha Seıdalın – qoǵam qaıratkeri, zańger. Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetiniń zań fakýltetin bitirgen. 1877 jyly Qos­tanaı oblysynda týyp, 1923 jyly Orynbor qalasynda qaıtys bolǵan.
    Asylbek Seıitov – Alash qozǵalysynyń qaıratkeri. 1894 jyly dúnıege kelip, 1937 jyly kontrrevolıýııalyq qozǵalysqa qatysty degen aıyppen tutqyndalyp, Omby qalasynda atý jazasyna kesilgen. Tomsk ýnıversıtetiniń dárigerlik fakýl­tetin bitirgen.
    Temirbolat Teljanov – qoǵam qaı­ratkeri. 1898 jyly dúnıege kelip, 1938 jyly Lenıngrad qalasynda atylǵan. Qazaq oqyǵany, Lenıngrad Polıtehnıkalyq ınstıtýtyn bitirgen.
    Kólbaı Tógisov – qoǵam qaıratkeri, jýrnalıst. Ombyda «Úsh júz» partııasyn qurǵan. 1879 jyly Semeı oblysynda dúnıege kelip, 1919 jyly Ombyda qaza tapqan.
    Qoshke Kemeńgerov – Alash qaıratkeri. 1896 jyly Aqmola oblysynda dúnıege kelip, 1937 jyly Omby qalasynda atylǵan. Proza, dramatýrgııa salasynda birneshe eńbegi bar.
    Sháımerden Qosshyǵulov – memleket qaıratkeri. II Memlekettik Dýmaǵa depýtat bolyp saılanǵan. 1869 jyly Aqmola oblysynda dúnıege kelip, 1932 jyly Ombyda saıası qýǵyn-súrginniń qurbany bolǵan.
    Ahmet Mámetov – Alashorda qaı­ratkeri, dáriger, aǵartýshy, aqyn, jýrnalıst. 1895 jyly Batys Qazaqstan oblysynda dúnıege kelip, 1938 jyly Astrahan gýbernııasynda úshtik sheshimimen atylǵan.
    Seıdázim Qadyrbaev – Alashorda qozǵalysynyń qaıratkeri. 1885 jyly Qostanaı oblysynda dúnıege kelgen. Memlekettik isterde quqyq salasynda túrli jaýapty qyzmetter atqarǵan. 1938 jyly qamaýǵa alynyp, 1938 jyly Voronej qalasynda atylǵan.
    Qopa Qoblandın – memleket jáne qoǵam qaıratkeri. Qaraqalpaqstan AKSR-iniń Ortalyq Atqarý komıtetiniń múshesi. Qazaqstanda oblystyq, aýdandyq atqarý komıtetteriniń tóraǵasy bolǵan. 1896 jyly Aqtóbe oblysynda dúnıege kelgen. 1937 jyly Tájikstannyń IIHK (NKVD) sheshimimen Magadanǵa jer aýdarylyp, osynda atylǵan.
    Serqul Aldabergen – Alash qozǵa­lysynyń qaıratkeri. 1883 jyly Qyzyl­orda oblysynda dúnıege kelip, 1935 jyly Krasnoıarsk ólkesine jer aýdarylyp, belgisiz jaǵdaıda qaıtys bolǵan.
    Begaıdar Aralbaev – memleket qaı­ratkeri. 1896 jyly Qyzylorda obly­syn­da dúnıege kelip, 1949 jyly Krasnoıarsk ólkesi, Enıseı aýdanynda qaıtys bolǵan.
    Ábdirahman Baıdildın – qoǵam qaı­ratkeri. 1891 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynda dúnıege kelip, 1931 jyly Más­keý qalasynda qaıtys bolǵan. «Jańa álippe», «Oqý qyzmetkerlerine jolbas­shy», «Oqytýshylar men kásipshiler qoz­ǵalysy» eńbekteriniń avtory.
    Bolatbek Jetpisbaev – general-leıtenant (KNB-FSB). О́miriniń sońǵy jyldary Reseı Federaldyq qaýipsizdik qyzmetinde keńesshilik qyzmet atqarǵan. 2013 jyly 20 sáýirde Máskeýde jerlengen.
    Orazaq Aqbaýov – Keńes Odaǵynyń batyry. 1985 jyly Orynbor oblysynyn, Novoorsk aýdanynda qaıtys bolyp, osy jerde jerlengen.
    Aman Baıbatyruly – aqyn, 1812 jylǵy orys-franýz soǵysyna qatysýshy. Napoleon soǵysynda uly erlik kórsetken.
    Aman Baıbatyruly Parıj qalasyna basyp kirgen alǵashqy jaýyngerdiń biri. Reseıge qaıtyp oralyp, osynda qaıtys bolǵan.
    Narynbaı Janjigitov – Napoleon soǵysyna qatysýshy. 1814 jyly Kýtýzov armııasynyń quramynda Parıjge atty áskermen kirgen. Belgisiz jaǵdaıda Reseıde qaza tapqan.
    Nurken Ábdirov – Keńes Odaǵynyń batyry. 1919 jyly Qaraǵandy oblysynda dúnıege kelip, 1942 jyly Rostov oblysy, Bokovskıı aýdanynda qaza tapqan.
    Denesi osy aýdannyń Konkov selosynda jerlengen.
    Sultan Baımaǵambetov – Keńes Odaǵynyń batyry. 1920 jyly Qostanaı oblysynda týylyp, 1943 jyly Lenıngrad oblysy, Kırov aýdany, Sınıavına selosynda erlikpen qaza tapqan. Denesi «Sınıavına shoqysy» áskerı memorıalyndaǵy baýyrlastar zıratyna jerlengen.
    Ábilqaıyr Baımoldın – áskerı qaıratker, Nevel qalasynyń tuńǵysh áskerı komendanty. 1909 jyly Pavlodar oblysy, Lebıaje aýdanynda týylyp, 1944 jyly Nevel qalasynda erlikpen qazaq tapqan. Denesi osynda jerlengen.
    Baqsary Raıjanuly – qazaq batyry. 1680 jyly dúnıege kelip, 1779 jyly Qorǵan oblysy, Monýshın aýdanynda qaıtys bolǵan. Súıegi osy jerde jerlengen.
    Barmaq Muhammedqalıuly – batyr, qolbasy. 1703 jyly Soltústik Qazaqstan oblysynda týylyp, 1760 jyldary Orynbor oblysy, Aqbulaq aýdanynda qaza tapqan. Denesi osy jerge qoıylǵan.
    Kóshim han – 1510-1520 jyldar ara­lyǵynda Aral teńizi jaǵalaýynyń Sol­tústik bóliginde Alty aýyl ulysynda dúnıege kelgen. 80 jasynda ómirden ótken. О́mir boıy Sibir úshin kúresip, Túmen, Tar, Tobolsk bekinisterin ornat­qan. Orys otarlaýshylarynyń qazaq dalasyna basyp kirýin bir ǵasyr boıy tejegen. Denesi Sibir ólkesinde qalǵan.
    Súzge hanym – Kóshim hannyń áıeli. Týǵan, ólgen ýaqyty belgisiz. Stavkasy Isker qalasynda ornalasqan. Qalashyq Tobyl qalasynyń janynda úlken tóbeshik bolyp áli kúnge deıin turǵan kórinedi. Qalashyq jaý áskeriniń qolyna túskende, ar-namysyn taptatpaýdy oılaǵan hansha óz-ózine qanjar salyp, qaza tapqan. Súıegi osy mańda qalǵan.
    Súıinbıke hanym. Qolbasshy Júsip myrzanyń qyzy. Súıinbıke Aral teńizi mańynda dúnıege kelgen qypshaq qyzy. Qazan handyǵyna bılik jasaǵan. Qalany Ivan Groznyıdan qorǵap, erlik kórsetken. Qazan kremlinde Súıinbıke hanymǵa úlken eskertkish soǵylǵan. Altyn Ordanyń kúıreýinen keıin, Rıazan túbindegi Qasymov qalasyn bılegen Shahqalımen otasqan. Osy jerde qaza taýyp, Oka teńizi boıyndaǵy musylmandar zıratyna qoıylǵan.
    HV ǵasyrdyń ekinshi jartysy men HVI ǵasyrdyń alǵashqy shıreginde ómir súrgen iri aqyn Dospambet Azaý qalasynda dú­nıege kelip, 1523 jyldyń basynda Astrahan túbinde qaza tapqan. Jerlengen jeri de osy jer delinedi.
    Amantaı Dáýletbekov – Keńes Oda­ǵynyń batyry. 1917 jyly Qaraǵandy oblysynda dúnıege kelip, Kýrsk oblysy, Ponyrı aýdany, Ponyrı kentinde erlikpen qaza tapqan. Osynda jerlengen.
    Ramazan Elebaev – kompozıtor. 1910 jyly Aqmola oblysynda dúnıege kelip, 1943 jyly Novo-Sokolnıkı qalasynda erlikpen qaza tapqan.
    Narsutbaı Esbolatov – Keńes Oda­ǵynyń batyry. 1913 jyly Almaty oblysynda dúnıege kelip, Máskeý úshin bolǵan soǵysta 1941 jyly erlikpen qaza tapqan. Dýbosekovo razeziniń Nelıdovo aýylynda Baýyrlastar zıratynda jerlengen.
    Saptar Estemisov – Keńes Odaǵynyń batyry. 1920 jyly Jambyl oblysynda dúnıege kelip, 1943 jyly Smolensk oblysynyń Prechısten aýdany, Konoplıanka derevnıasynda erlikpen qaza tapqan.
    Berdiǵalı Igilikov – 1910 jyly dú­nıege kelgen. Áskerı qolbasshy, gene­ral-maıor. Armııa qolbasshysynyń kómekshisi, dıvızııa komandıriniń orynbasary qyzmetterin atqarǵan. 1980 jyldary Máskeýde qaıtys bolǵan.
    Tólen Qabylov – Keńes Odaǵynyń batyry. 1917 jyly dúnıege kelip, 1945 jyly Kalınıngrad oblysy, Chkalov qalasynda dúnıe salǵan. Osynda jerlengen.
    Júnisbaı Qaıypov – Keńes Odaǵynyń batyry. 1917 jyly dúnıege kelip, 1944 jyly Novgorod oblysy, Batekoe selosynda erlikpen qaza tapqan.
    Mánshúk Mámetova – Keńes Odaǵynyń batyry. 1922 jyly Batys Qazaqstan oblysynda dúnıege kelip, 1943 jyly Pskov oblysy, Novel qalasy úshin bolǵan urysta erlikpen qaza tapqan.
    Álııa Moldaǵulova – Keńes Odaǵynyń batyry. 1924 jyly Aqtóbe oblysynda dúnıege kelip, 1944 jyly Pskov oblysynyń Novosokolnıkı aýdany, Kazachıha derevnıasynda erlikpen qaza tapqan. Denesi osy derevnıada jerlengen.
    Boran Nysanbaev – Keńes Odaǵynyń batyry. 1918 jyly Atyraý oblysynda dúnıege kelip, 1943 jyly Orel oblysy, Leskı derevnıasy úshin bolǵan urysta erlikpen qaza tapqan. Denesi Pokrov aýdany, Droskovo derevnıasynda jerlengen. Batyr qaza tapqan jerde eskertkish qoıylǵan.
    Ǵaıaz Ramaev – Keńes Odaǵynyń batyry. 1921 jyly Batys Qazaqstan oblysynda dúnıege kelip, 1943 jyly Volgograd qalasy úshin bolǵan urysta erlikpen qaza tapqan.
    Musabek Seńgirbaev – Keńes Oda­ǵynyń batyry. 1917 jyly Almaty oblysynda dúnıege kelip, 1941 jyly Volokolamsk aýdany, Dýbosekovo razezinde erlikpen qaza tapqan. Denesi Nelıdova selosyndaǵy «Baýyrlastar zıratyna» qoıylǵan.
    Qaljan Qońyratbaıuly – 1877 jyly Syrdarııa gýbernııasy, Aqmeshit ýezi, Shıeli bolysynda dúnıege kelgen. QazIK múshesi, ádebıetshi. Folklor jınaqtaýshy retinde repressııaǵa ushyraǵan. 1937 jyly 30 jeltoqsanda qamalyp, Habarovsk ólkesindegi 22 aýylda Amýrlagta qaıtys bolǵan, osynda jerlengen.
    Artýr Zaqashuly Kamalıdenov – 1960 jyly 10 maýsymda Almaty qalasynda dúnıege kelgen. Belgili dıplomat. Reseıdiń Franııadaǵy elshiliginiń Marsel qalasyndaǵy bas konsýly. 2000 jyly 4 qarashada Marsel qalasynda tragedııalyq jaǵdaıda qaza tapqan. Máskeýdiń Kýnev aýdanyndaǵy Troekýrov qorymyna jerlengen.
    Ahmedjan Muhamedııarov – Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń ardageri, polkovnık. 1907 jyly 7 qańtarda Aqtóbe oblysy, Temir qalasynda dúnıege kelgen. 28 panfılovshylar dıvızııasynyń saıası jetekshisi, polk komıssary.
    Chelıabınsk qalalyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy. Lenın, eki márte jaýyngerlik Qyzyl Tý ordeniniń, eki «Qyzyl juldyz» ordeniniń ıegeri. 1979 jyly Chelıabınsk qalasynda qaıtys bolǵan, osynda jerlengen.
    HH-ǵasyrdaǵy qazaq dalasynyń mahabbat gımnine aınalǵan Qorlan Sultanqyzy Reseı Federaııasy, Altaı ólkesi, Slavgorod selosynda jerlengen.
    Ramazan Mahmetov – soǵys ardageri, polkovnık. Novosıbırskidegi qupııa avıaııa zaýytynyń bas ınjeneri bolǵan. 1948 jyly Novosibirde qastandyq saldarynan qaza taýyp, osynda jerlengen.
    Salyq Omarov – Alash qaıratkeri. 1937 jyly Jetisýdan Chelıabi jerine 10 jylǵa jer aýdarylyp, 1941 jyly osy jerde qaza tapqan.
    Taımyrza Tósuly – Syr boıyndaǵy ult-azattyq kúresi basshylarynyń biri. Aqmyrza ıshannyń inisi. 1905 jyly Syr óńiriniń Qazaly ýezinde dúnıege kelgen. 1930 jyly Qyzylqum óńirinde bolǵan shaıqasta qolǵa túsip, 1931 jyly 25 qyrkúıekte 10 jylǵa sottalyp, jazasyn óteýge Novosıbırskiniń Sibir lagerine jiberilgen. Sol jerde iz-túzsiz joǵalyp ketken.
    Ramazan Amankeldıev – Amankeldi batyrdyń uly, jazýshy-jýrnalıst. 1941 jyly Almatyda jasaqtalǵan 238-shi atqyshtar dıvızııasynyń quramynda Máskeýdi nemis fashısterinen qorǵaýǵa qatysyp, Serpýhov túbinde erlikpen qaza tapqan. Súıegi Serpýhov qalasy túbindegi Baýyrlastar zıratyna qoıylǵan.
    Ramazan Áshkeev – 1913 jyly Semeı oblysy, Jańasemeı qalasynda dúnıege kelgen. Qazaq SSR Halyq Komıssarlary keńesinde jaýapty qyzmet atqarǵan. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysyp, batalon komıssary qyzmetinde Kalının-Soltústik-Batys maıdanynda urystarǵa qatysqan. Máskeý túbindegi Berezovka selosy úshin bolǵan soǵysta erlikpen qaza tapqan. Ramazan Áshkeev qaza tapqannan keıin «Qyzyl juldyz» ordenimen marapattalǵan.
    Jumadil Áýbákirov – 1911 jyly Taldyqorǵan oblysy, Qapal aýdanynda dúnıege kelgen. 1933 jyly áskerge shaqyrylyp, Ashhabad qalasyndaǵy bir jyldyq polk mektebin bitirip, leıtenant áskerı ataǵyn alǵan. Tashkent qalasynda saıası qyzmetkerler daıyndaıtyn kýrsta oqyǵan. Almaty qalalyq órt qyzmeti basqarmasynda jaýapty qyzmetter atqarǵan. 1942 jyly Almatyda jasaqtalǵan 100-shi atqyshtar brıgadasy sapynda batalon komıssary bolyp soǵysqa qatysqan. 1942 jyly erligi úshin jaýyngerdik Qyzyl Tý ordenimen marapattalǵan. 1943 jyly Velıkıe Lýkı qalasy úshin bolǵan urysta qaza tapqan. О́lgennen keıin «Qyzyl juldyz» ordenimen marapattalǵan. Osyndaǵy Baýyrlastar zıratyna jerlengen.
    Hatjan Áljanov – memleket jáne qoǵam qaıratkeri. Qazaqstan Saý­da komıssarynyń orynbasary. Ekin­shi dúnıejúzilik soǵysqa qatysyp, batalon saıası jetekshisi dárejesinde qyzmet etken. 1942 jyly Plehanov selosy úshin bolǵan urysta erlikpen qaza tapqan.
    Shazada Áteev – 1914 jyly Qyzylorda oblysy, Syrdarııa aýdanynda dúnıege kelgen. Partııa qaıratkeri. 1941 jyldary Jambyl oblysy, Sarysý aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy bolǵan. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysyp, dıvızıon partııa uıymynyń hatshysy dárejesinde qyzmet etken. Áskerı sheni – kapıtan. 1943 jyly urys dalasynda erlikpen qaza tapqan.

    Bodybaı Qarjasbaıuly Kúltekenov – partııa jáne qoǵam qaıratkeri. Qyzylorda oblystyq partııa komıtetinde basshylyq qyzmetter atqarǵan. «Keńes ókimetine, revolıýııaǵa qarsy ultshyldyq-dushpandyq áreketter jasady» degen jalamen 18 jylǵa sottalyp, jazasyn Magadanda ótegen. Sol jaqta 1943 jyly aýyr azaptan kóz jumǵan.
    Eldor (Eldar) Orazbaev – kórnekti kınorejısser. О́ner maıtalmany 1940 jyly 11 qazanda Tashkent qalasynda dúnıege kelgen. 1963 jyly Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń mehanıka-matematıka fakýltetin bitirgen. Eńbek jolyn Almatydaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasynda ataqty kınorejısser Sháken Aımanovtyń assısenti bolyp bastaǵan. 1972 jyly Máskeýdegi senarıster men rejısserler daıyndaıtyn Joǵarǵy kýrsta bilim alǵan. Rejısser 2011 jyly Máskeýde qaıtys bolyp, osynda jerlengen.
    Eskendir Nurtasuly Ońdasynov – Reseı ǵalymy. Kórnekti memleket qaıratkeri Nurtas Ońdasynovtyń úlken uly. Tarıh ǵylymynyń doktory, MGÝ-diń professory. 1930 jyly dúnıege kelip, 2012 jyly Máskeýde dúnıe salǵan. Osynda jerlengen.
    Gennadıı Nurtasuly Ońdasynov – Reseı ǵalymy. Kórnekti memleket qaıratkeri, Nurtas Ońdasynovtyń ekinshi uly. Tehnıka ǵylymynyń kandıdaty. 1933 jyly dúnıege kelip, 2015 jyly Máskeýde dúnıe salyp, osy qalada jerlengen.
    Noıan Nyǵmetuly Nurmaqov – Alash arysy Nyǵmet Nurmaqovtyń uly. Uly Otan soǵysynyń ardageri. Áskerı polkovnık. 1986 jyly Máskeý qalasynda qaıtys bolyp, osy qalada jerlengen.


    Ermek Jumahmetuly,
    QR Jýrnalıster Odaǵynyń múshesi,

    Halyqaralyq Aqparattar akademııasynyń akademıgi,

    Mádenıet qaıratkeri,

    «Aqıqat» jýrnaly.

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    On segiz til bilgeni úshin atylǵan qazaq

    Kim balasyn oqytpaımyn deıdi? Biraq, jaǵdaıy bolmaǵandyqtan Qýan «úı sharýasymen aınalysasyń» dep ulyn oqýǵa jibermeıdi. ...