• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Home » Aıdarlar » Alash uldary » Máshhúr Júsip kesenesi

    Máshhúr Júsip kesenesi

    «Jetpis úshke kelgenshe baltalasań da ólmeımin, jetpis úshten asqan soń maıǵa bólep qoısań da ári ómir súrmeımin» dep dál elý jasynda óziniń bul fánıden qashan ketetinin boljaǵan ǵulama, danagóı tulǵa Máshhúr Júsip Kópeevti uly oıshyl, fılosof retinde tanımyz.

    Máshhúr Júsip atamyz 1858 jyly Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdany Qyzyltaý bolysynda dúnıege kelgen. Shyn aty – Júsip, al Máshhúr arabtyń «belgili» degen sózi. О́z jazǵandarynyń keıbiri jarııalanyp, elge ataǵy jaıylǵan shaqty, júsip esimine «Máshhúr» sózi tirkeledi de «Máshhúr Júsip» atymen ketedi.

    «Ǵulama ǵumyry» atty eńbekte: «Qazaq ádebıeti tarıhynda ózi ómir súrgen dáýirdegi birden-bir kórnekti tulǵa tanylatyn bul jannyń atqarǵan qyzmetine, zertteýshlik, aqyndyq jumysyna bir sátke zer salar bolsaq, onda onyń ómirbaıany bizdiń kóz aldymyzǵa mynadaı jaılardy ákeleri anyq. Júsiptiń ákesi Kópeı Sermaǵambetuly qazaqqa obadaı tıetin jut jyldarynyń birinde ata-anadan erte aıyrylǵan qara qasqa atty kedeıdiń biri bolǵan. Aýyl qarııalary aýyl ákesi esiminiń Kópeı atalýynyń sebebin: «Joq, jetimdi kóp kórgen ol ýyzyna jarymaǵan qozydaı shıpaıa óskendikten onyń atyn solaı atap ketken»,- dep túsindiredi. Dese de, qıyndyq pen aýyrtpalyqtyń dámin erte tatqan ol marǵaý tirshilikti «mansuq» etken aýyldastaryndaı bolmaǵan. Ýaqyt óte kele Kópeı Sermaǵambetuly pysyq ta, shıraq, eti tiri adamdar sanatyna qosylyp, Altaı-Qýandyq elindegi Shotaıaq baıdyń Qaraótkel, Atbasar, Omby, Qyzyljar tóńireginde júrip turatyn júk kerýenine tóreshi bolyp jumys isteıdi. El kórip, jer kórip kózi ashylady. Sonda júrip úıli-barandy bolǵan soń óziniń kindik kesip, kir jýǵan jeri Qyzyltaýǵa keledi. Biraq mezgil-mezgil qaıtalanyp otyratyn jut jylynyń aýyrtpalyǵynan aqynnyń áke-sheshesi óz ata mekeninen dýan ortalyǵy – Baıanaýylǵa qonys aýdaryp, kóp jataqtardyń biri bolyp turmys keshedi», – degen derek kezdesedi.

    Osy atalǵan «Ǵulama ǵumyry» atty eńbekte ómir taýqymetiniń aщy-tuщysyn kórip ósken Kópeı Sermaǵambetuly balalarynyń úlkeni – bolashaq aqyn Júsipti oqytýdy maqsat etkendigi jazylady. Ol týraly: «О́ziniń bul oıyn júzege asyrý úshin ol sondaǵy Qamar qazirettiń medresesine kúzetshi bolyp ornalasyp, eńbek tóleýine Júsypti oqýǵa alýǵa ótinish bildiredi. Osy arada aıta ketetin bir jaıt, aqynnyń ata-anasynyń sol kezderi baspanasy bolǵan meshit janyndaǵy bir bólmeli úı qazirge deıin bar», – dep jazady avtor.

    Qamar qaziret medresesinde 15 jasyna deıin bilim alyp, musylmansha hat tanyǵan Júsip 1872 jyly tuńǵysh ret Qaraótkel, Atbasar, Qarajar mańyn jaılaıtyn Altaı-Qýandyq, Toqa elderin aralaýǵa shyǵady. Ondaǵy oıy – óziniń jas kezinen beri qııalyna qııal qosqan halyq qazynasy – aýyz ádebeti úlgilerin jınaýǵa degen alǵashqy talpynys. Shoqtyqty kelgen atandaı qarala atqa mingen (bul minis kóligi ózine keıin kóp jyldar boıy serik bolǵan) balań jigit, qanjyǵasyna qaǵaz toly qorjynyn bókterip ap búkil jaz, odan kúz boıyna Soltústik óńirin sharlaǵan alǵashqy saparynda kóp jaılardyń kýási bolady. Ol el men el, rý men rý arsyndaǵy baqtalas-baqastyqtyń, qarapaıym jandardyń qarańǵylyǵyn paıdalanyp, olardy súlikteı sorǵan baı, moldalardyń, qojalardyń qatygezdik qylyqtaryn, budan basqa da teńsizdik, ádiletsizdik kórinisterine enjar qarap qalmaǵan. Mundaı jáıtter onyń qolyna qalam alyp, ústem tap ókilderine degen qarsylyqqa toly alǵashqy óleń joldaryn jazýǵa túrtki boldy.

    Halyqtyń aýyz ádebıetin jınaýǵa degen áýesqoılyq birte-birte ómirlik maqsat-muratyna aınalady. El arasynan óziniń bala kúngi estigen ertegileri, qıssa-jyrlary, jańyltpashtar, jumbaqtary jas jigit sanasynda eseı kele olardyń týý tarıhymen, ártúrli nusqalarmen ushtasyp, qaǵaz betine túse beredi, túse beredi. Mine, Máshhúr Júsyp Kópeevtiń XIX ǵasyrdyń aıaq kezindegi ómiri osyndaı zertteýshilik, shejireshilik, oǵan qosa áleýmettik teńsizdikti synaıtyn aqyndyq jastarymen sıpattalady. Halyq aýyz ádebıeti qamqorshysynyń qoljazba eńbekteri 1931 jyly Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń qoljazba qoryna tapsyrylady. Keıingi urpaq úshin rýhanı mol olja sanalatyn «Mes» atty jınaǵyna odan keıin de shırek ǵasyrdan astam ýaqyt ishinde aqyn atalmysh jınaǵyna qanshama halyq danalyǵyn qosty.

    «Ǵulama ǵumyry» kitabynda Máshhú atanyń shejireshilik qasıeti týraly kelesideı derek bar: «Árıne, qazaqta Máshhúrden basqa shejire jınaýshylaraz emes. Olar qazir de birtalaı. Mysaly, bir ǵana Soltústik Qazaqstan oblysynyń Jambyl aýdanynda turatyn qarapaıym eńbekshi Qusaıynnyń Bekisi, Nurtazanyń Shardambaıy, kóp jyl muǵalim bolǵan, Bekmaǵambet Serkebaev taǵy da sondaı Qazaqstannyń keń ólkesiniń ár jerinen tabylady. Biraq Máshhúr Júsip Kópeev shejiresiniń ózge shejirelerden bir ereksheligi sol árbir rý atalaryn baıandaǵanda, solardyń óz kezinde, óz tusynda bolǵan oqıǵalar týraly el aýyzynda qalǵan ertegi, ańyzdy qosa aıtýy. Sondyqtan ol jazǵan shejire óte qyzyqty. Máselen, ataqty Buqar jyraýdyń ata-tegin, onyń qashan týyp, qashan qaıtys bolǵaynyn aıtýmen birge Máshhúr óz shejiresinde: «Ol zamandaǵy jurttar Buqardy kómekeı áýlıesi deıdi eken. Ol kisi qara sózdi bilmeı, tek, sóılese, kómekeıi búlkildep, jyrlaı bastaıdy eken» degen obrazdy sóz tirkesterin qosa jaza ketýi sózimizge dálel».

    Máshhúr Júsip bir kindikten úsh aǵaıyndy. Biraq baýyry men qaryndasy (Hasen, Ámına) onyń jas kezinde qaıtys bolypty. Ákesi Kópeı bolsa 73 jasynda dúnıe salǵan. Aqynnyń óz otbasy týraly sóz eter bolsaq, jubaıy Rabıǵa úsh ul, eki qyz tárbıelep ósirip, 1915 jyly Baıanaýyl dýanynyń Aqkelin bolysyna qarasty Aıdos aýylynda qaıtys bolǵan degen derek bar.

    Máshhúr Júsiptiń uldarynyń úlkeni – Sharapı, ortanshysy – Ámen, kenjesi – Fazyl. Al qyzdarynyń attary – Bátıma, Ámına.

    Úlken uly Sharapı 1936 jyly 12 naýryzda áke qazasynan 5 ótken soń qaıtys bolǵan. Odan keıingi balasy Ámen Respýblıka Halyq Komıssarlar Sovetiniń eldegi qalyń mal, saýatsyzdyqty joıý týraly dekretine alǵash ret ún qosqan jastardyń biri. Osy mindetti oryndaý barysynda ol Sara Esova sııaqty jalyndaǵan jastarmen birge aldymen aýyldyq jerlerde, sosyn arnaıy joldamamen Tashkent qalasyndaǵy №14 mektepte muǵalim bolyp jumys istegen. Ámen 1921 jyly 33 jasynda ata-anasy qalyń malǵa bermekshi bolǵan 14 jasar mektep oqýshysyn qorǵaý jolynda, tap jaýlarynyń qolynan qaza tapqan. Balasynyń ólimin «Aqjol» gazetindegi qazanamadan oqyǵan Máshhúr qart oǵan arnap:

    «Qan tústi alpys úshte aıaǵyma,

    Oq tıdi túzde júrgen saıaǵyma»,- dep 13 shýmaq joqtaý jazǵan eken.

    Kenje uly Fazyl ákesiniń ómir súrgen jeri Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanyndaǵy Jańa jol sovhozyndaǵy uzaq jyl muǵalim bolyp qyzmet etken.

    Máshhúr atanyń áýlıeligi jóninde Súıindik Kópeev «Ǵulama ǵumyry» kitabyna engen  «Máshhúr Júsip óz beıitin ózi saldyrdy» atty esteliginde: «Áýeli jatar orynyn daıyndatady. Úlken kelini Zeıneptiń Dusjan degen inisine qazdyryp, ózi únemi basynda otyrady. Enin, uzyndyǵyn, bıiktigin eki jarym kez etip aldyrady da, ol bitken soń, kóńili álde birdemege daýalamaǵandaı taǵy da biraz tereńdeý kerektigin aıtady. Kúndegi ádetinshe, erteńgilik taǵy da basyna kelip otyrady da duǵa etedi. Bul kez Dusjan biryńǵaı qıyrshyq tas jer úıindisiniń astynan tutasqan bir aq kúlgin tústi tastyń belgi bere bastaǵanyn baıqaıdy.

    – Molleke, myna jerdiń tasynyń túsi ózgere bastady, ári tutas jatqanǵa uqsaıdy, endi ne isteıin, bólektep ýaqtaıyn ba? – dep joǵaryǵa qaraıdy.

    – Joq, Dusjan. Meniń de kútkenim sol bolsa kerek. Syndyrmaı tutas al da joǵaryǵa shyǵar,- dep taǵy duǵa oqıdy. Bıiktigi bir jarym, eni bir kezge taıaý, qalyńdyǵy 20-30 santımetr bul tasty aty-jónin jazyp, basyna belgi etip qoıǵyzǵan eken kózi tirisinde.

    – Qysy bar, jazy bar, ári-beri ótken jolaýshylar kelip túnep qalsa, barlyq múlkimdi paıdalansyn. Qoryqpasyn, men kórden turyp eshkimge de bas salmaımyn,- dep tapsyrady. Bul jerde Máshhúr:

    – Men ólgennen keıin qyryq jylǵa deıin denem buzylmaıdy. Tiri adam kózi kóredi, sert etem. Tek jazdyń ystyq aılary aqyretimdi aıyrbastap otyryńdar, qys keregi joq. Sonda kózderiń jetetin bolady,- dep úlken balasy Shárápıdenge shyraqshylyqty ósıet etedi. Sóıtip, Máshhúr 1931 jyldyń kúz aıynda dúnıe saldy. Odan buryn tirisinde ózine-ózi duǵa oqytqan. «Kópeıuly Júsipke qudaı rahmet oılasyn» – dep, saq-saq kúledi eken de: «Maǵan kelip bata jasamaq túgili árkimniń basyna týar «turymtaı tusyna» zaman bolady. Men kórmeımin, sender kóresińder, kóresizder de kónesizder», – deıdi eken. Bul qazaq eline 1923 jylǵy dúrbeleń bolp bastalyp, 1931-1932 jylǵa adam qyrǵynymen, ashtyqpen aıaqtalǵan kez edi ǵoı. 1952 jyly kórin aqtaryp, úıin talqandap buzyp tastaǵanǵa deıin Máshhúrdiń denesi buzylmady. Ony kezinde kózben kórgen adamadar boldy. 1946 jyly Sábıt muqanov ta zırat basyna baryp, ishine túsken edi. Men de 1950 jyldyń jazynda ishine túsip, denesin sıpaǵan edim. Sonda, jadaǵaı jerde jatsa da, bir túrli hosh ıis shyǵyp turatyn», – jazady.

    Máshhúrdiń sońǵy úsh ósıeti

    «Jetpis úshke kelgenshe baltalasań da ólmeımin, jetpis úshten asqan soń maıǵa bólep qoısań da ári ómir súrmeımin» dep elý jasynda aıtqan sózi eken. Máshhúr atanyń úlken balasy Shárápıden sońǵy jyldary eshqaıda uzap jolǵa shyqpaı únemi ákesiniń qas-qabaǵyn baǵýda boldy. Biraq, Máshhúr atada eshqandaı naýqas belgisi joq, ári kóńili de sergek edi. Máshhúrdiń ómirinen habardar bolǵysy kelgen kórshi aýyldas aqsaqaldar, tipti alystaǵy jekjat aǵaıyndary da jıi kelip-ketisip jatty.

    – Qımaısyńdar, bilemin. Qudaı alamyn deıdi, al Shárápıden men Zeınep bermeımin dep álek, áı qaıdam, – dep kúlip qoıady eken.

    Sondaı kúnderdiń birinde, ıaǵnı 1931 jyldyń jaz ortasynan qaraı: – Máshhúrmen qoshtasa berýlerińe bolady, tirshiligimde bata jasańdar, qolymnan kelip dám tatyńdar. «Turymtaı tusynda» degen zaman boldy, kimniń qandaı jaǵdaıda bolary belgisiz, óz kózimmen kórip, bataǵa qatysaıyn» dep qulaqtandyryp ta jiberdi eldi. Alǵashynda qadama-qadama bolyp kelgen adamdar legi keıin úlken as berý rásimine aınalyp ketedi. Máshhúr ár as sońynan keıin bata jasap, qolyn jaıyp: – Kópeıuly Máshhúrdiń ol dúnıede betinen jarylqasyn, – dep qarq-qarq kúledi eken. Mine, bul Máshhúr kózi tirisinde jasap ketken ósıetiniń biri edi.

    Máshhúr ómirden óterinen birer juma buryn sol kezdegi ózine kóńildes-aýyldas serikteri bolǵan Elaman-Esmaǵanbet urpaǵynan taraǵan Júsipti, Qudııar atasynan usta Máshirapty, Túlki mollany, Qulshárip dýanany shaqyrtyp aldyrǵan bolatyn. Aq jýyp, arýlap qoıýdy da solarǵa tapsyrǵan. Tek dáret sýyn tirshiligimdegideı kelinim Aqzeınep baptap tursyn, óli denege de bap kerek, – degen eken. Ol amanaty da oryndaldy.

    Abaı men Máshhúr Júsip

    El aýzyna taraǵan Abaı men Máshhúr Júsiptiń sálemdesýi týraly kelesi bir ańyzdy Aqseleý Seıdimbek aǵamyz qaǵaz betine túsirgen eken.

    Abaı men Máshhúr Júsip ekeýi bir-birin syrttaı bilse de, áli júzdese  qoımaǵan kezi eken. Birde, tobyqty eline joly túsken Máshhúr Júsip amandasý úshin Abaı aqynnyń úıine túsedi. Tabaldyryq attap úıge engeni sol Abaı tosynnan saýal qoıyp: «Aqyldynyń ózinen buryn aıtqany jetedi degen. Atyń qulaǵymdy sarsyltyp edi, shynymen Máshhúr bolsań aıtshy káne. Qudaı qaıda? Jumaq pen tozaq qaıda?!» – depti. Sonda Máshhúr Júsip esh kidirmesten: «Abaıdyń qudaıynyń qaıda ekenin bilmedim. Meniń qudaıym júregimde. Al, jumaq pen tozaq árkimniń óz úıinde, qatynyń aqyldy bolsa – jumaq, aqymaq bolsa – tozaq!» – degen eken. Abaı esti sózdi estigenine rıza bolyp: «Máshhúr dese degendeı ekensiń!» – dep, qolyn alyp, tórin usynypty.

    Taǵzym

    Ǵulama ǵalym Máshhúr Júsip babamyzdyń kesenesi 2006 jyly qaıta jańartylyp, boı kóterdi. Qurylysy kóne túrki stılinde jasalǵan keseneniń jobasyn daıyndaýǵa S.Toraıǵyrov atyndaǵy Pavlodar memlekettik ýnıversıtetiniń mamandary muryndyq bolǵan. Sol kezderi Erlan Aryn basqarǵan bilim mekemesiniń ǵalymdary qolǵa alǵan joba ejelgi túrki taıpalarynyń sáýlet ereksheligi, ıslam dininiń ózindik órnekterimen erekshelenedi. Kesene zırathana jáne kórhana atty eki bólikten turady. Kórhanada áýlıe babamyz jatyr, sondaı-aq sandyqtasy, qulpytasy qoıylyp, shamshyraǵy ornatylǵan. Árbir bóliktiń kólemi – 8/8 sharshy metr, al keseneniń bıiktigi 14 metr. Salmaǵy 9,5 tonna bolatyn qulpytasy men sandyqtasy mármár tastan jasalǵan. Aıshyq temirleri árlenip, altynmen jalatylǵan. Keseneniń kireberisinde Qurannan aıattar jazylǵan.

    Máshhúr Júsip atamyzdyń kesenesiniń asty – keń kór, ǵulamanyń máńgilik mekeni. Ekinshi qabatynda, edeni taqtaılanǵan áp-ádemi bólmede jalǵan dúnıege laıyq jıhaz-múlik. Kitaphanasy da sonda ornyqqan.

    Oıshyl, ǵulama Máshhúr Júsip atamyzdyń basyna táý etip, duǵa jasaýǵa baratyn qarashanyń qarasy qashan da kóp. Keıingi jyldary jańa jol tóselip, zııarat etem deýshilerge jaǵdaı jasaldy.

    Máshhúr babamyz jatqan kesene janynan «Eskeldi» mádenı-qonaqúı kesheni ashyldy. 40 adamǵa laıyqtalǵan ekiqabatty ǵımarat baba rýhyna taǵzym etip kelýshilerge qyzmet kórsetedi.  Qonaqúı keshenin salýǵa demeýshilik kórsetken «Kazenergy» assoıaııasy 30 mıllıon teńge qarjy jumsaǵan eken.


    Asyl AIDAR, «EL.KZ»

     

    Leave a Reply

    x

    Check Also

    «Zulmat jyldar qasireti» atty dóńgelek ústel ótti

    Almaty qalasy Ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý maqsatynda ...