• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Alash uldary » Kúsh atasy Qajymuqan ushaq jasatýǵa qarajatty qaıdan aldy?

    Kúsh atasy Qajymuqan ushaq jasatýǵa qarajatty qaıdan aldy?

     

    1945 jylydyń 24 shildesinde adamzat tarıhyndaǵy eń qanquıly soǵysta jeńiske jetken Keńes eliniń astanasynyń ortalyq alańynda jeńis sherýi boldy. Alańda jaıaý áskermen qatar aýyr artılerııa, tankter taǵy basqa da kóptegen áskerı quramalara qatar-qatar tizilip ótip jatty. Adamdardyń qýanyshynda shek joq. Osy saltanat kezinde beıbitshilik ornaǵan alǵashqy kúnder aspanynda nebir qyran-ushqyshtar ózderiniń ushaqtarymen ashyq aspan tósinde qalyqtasyn dep irikteldi. Osy memlekettik qarjyǵa jasalynǵan ushaqtardyń arasynda bir ushaq jeke adamnyń qarjysyna jasalynǵan edi. Qazaq ushqyshy Qajytaı Shalabaıuly basqarǵan osynaý ushaq dúnıe júziniń 28 elinde bolyp, 48 altyn, kúmis jáne qola medalderdi jeńip alǵan kúsh atasy atanǵan Qajymuqannyń jeke qarajatyna jasalynǵan bolatyn.

    Jalpy Uly Otan soǵysy jyldary qazaqtardyń erjúrektiligin aıtyp jetkizý batyrlar jyryn aıtqandaı birneshe kún kerek, nemese odan da kóp ýaqyt kerek etetini sózsiz. Sondyqtan aǵylshyn jazýshysy Aleksandr Verdtiń ekinshi dúnıejúzilik soǵysy týraly jazǵan kitabyndaǵy «Uly Otan soǵysyndaǵy eń myqty soldattar – qazaqtar» degen pikirimen shektelý jón shyǵar.

    Qazaq halqynyń perzentteriniń Otanyn sheksiz súıýi basqa ult ókilderine úlgi bolarlyq! Qazaqtyń balýan uly ushaqty jasatýǵa qarajatty qaıdan aldy? Já, áńgimeni áriden bastaıyq.

    Bolashaq balýan jas kezinde aýyldaǵy Ǵabbas esimdi baıdyń malshysy bolady. Eseıe kele Aqmola (qazirgi Astana) qalasyndaǵy saýdagerdiń qolynda jumys isteıdi. Bir kúni álgi saýdager jas jigitti Esil ózeniniń aǵy jaǵyna baryp qasaphanadan qoıdyń etin ákelýdi tapsyrady. Aıaq asty kórinbeıtin tútegen boranda 20 qoıdyń etin shanaǵa tıep qaıtady. Jolda omby qardan júre almaǵan attar shanany jyljyta almaǵan soń Muqan attardy bosatyp, jarty tonna tıelgen shanany ózi súıretip keledi.

    Endi birde Qyzyljar qalasyna taıaý jerdegi Taıynsha jármeńkesinde Muqan taǵy da kózge túsedi. Jármeńkege bir kisi quryq tımegen asaý jylqylardy ákelipti. Kóp jylqynyń ishindegi qula qasqany eshkim ustaı almapty. Sonda Muqan: «At berińder, qazir ustap bereıin» – dep usynǵan quryqqa qarnamaı asaýdy qýyp jetip, quıryǵynan shap berip ustap alyp, shalqaıa tartyp qoıa beredi. At omaqasa qulaıdy. Sol kezde Muqan attyń ústine qarǵyp minedi de, bir qolymen asaý attyń qulaǵyn, ekinshi qolymen jalynan ustap qımyldatpaı turypty. Bundaı alyp kúsh ıesin kórmegen saýdager meniń jylqyshym bol dep jata jabysypty. Káýsar aýaly keń dalany saǵynǵan jas jigit qalada júk tasyǵansha qazaǵymnyń kóńilindeı keń dala tósinde jylqy baqqanym durys dep sheshedi de kelisimin beredi.

    Qys ótip dúnıeni nebir túrli-tústi gúlge bólep kóktem, onan soń dalany kilemdeı jaınatyp jaz kelgen tatar halqynyń «Saban toıynda» barǵan Muqan jınalǵan jurt ortasynda maldasyn quryp otyrǵan eńgezerdeı bireýdi kóredi. Surastyra kelse beldesýge shyǵatyn adamdy kútip otyr eken. Sonda kúreske shyqqysy kelip turǵan Muqanǵa qojaıynynyń: «Osymen sen kúres, jyǵasyń, jyǵylsań jer kóteredi» degen qoldaýymen ortaǵa shyǵady. Alǵashynda tatar palýany qazaqtyń qara tory jigitin ózine qaraı tartyp áketýge tyrysady. Biraq Muqan onyń bul qýlyǵyna ılikpeıdi. Olaı dóńgeletip, bulaı dóńgeletip bolmaǵan soń, jata tastaýǵa áreket jasaıdy. Dál osyndaı ońtaıly sátti kútken Muqan zor deneli palýandy ishten shalyp jerge alyp urady. Bundaı bolady dep oılamaǵan kópshilik esi kete shýlap jeńimpaz Muqanǵa qoshemet kórsetedi. Jas qazaq jigitiniń kúshine súısingen tatar palýany Muqanǵa kúrespen shyndap aınalysý kerek ekenin, óziniń kómektesýge daıar ekenin aıtady. Aqyrynda jańa dosynyń kómegimen Muqan Muńaıtpasuly Sankt-Petebýrgtaǵy franýz kúresiniń kýrsyna kelip túsedi. Sol kezden bastap álemniń kóptegen elderiniń balaýndaryn jeńip budan bylaı jaı ǵana Muqan emes Qajymuqan atanǵan boıy 1 metr 86 eli, salmaǵy 180 kılogramm qazaq alybynyń sporttaǵy joly bastalady.

    1904-1905 jyldary Harbın qalasynda bolǵan djıý-djıtsý kúresinde Japonııanyń chempıony Sarakıkıdi jeńedi. 1906 jyly Almanııa astanasy Berlınde Eýropa chempıony, nemis balýany Ton Kennedıdi jyǵyp, Eýropada birinshe oryndy alady. 1910 jyly sol berlın qalasynda dúnıe júziniń chempıony Gans Kaýdy jyǵyp, taǵy da dúnıe júzi chempıony atanady. 1913-1916 jyldary Parıj qalasynda dúnıe júziniń chempıony Strýmentti jeńgen.

    Qajymuqan Muńaıtpasuly kóptegen aty elge tanymal óner sańlaqtarymen, ásirese Máshhúr-Júsip Kópeıuly, Imanjúsip, Balýan sholaq, Márııam Jagorqyzy, Maıra Ýálıqyzy jáne basqa da qazaqtyń jaqsy-jaısańdarymen dos-syılas boldy. Kúres ónerimen qatar jaqsy áńgimeshi, qazaq ánderin áýezdi etip shyrqaı alatyn, ózi týraly:

    Kóterdim Qazaqstan dárejesin,

    Ústimnen avtomobıl júrse-daǵy,

    Sonda da qaıyspaǵan qara tósim… –

    dep óleń shyǵarǵan kórnekti tulǵa.

    1927 jyly Orynbor qalasynda ótkizilgen iri chempıonatta zor tabysqa jetkeni úshin Qazaq Avtonomııalyq Sovettik Soıalıstik Respýblıkasy Ortalyq komıtetiniń sheshimimen Qajymuqanǵa «Qazaq dalasynyń batyry» degen qurmetti ataǵy berildi. Al 1945 jyly balýan «Qurmet belgisi» ordenimen marapattaldy.

    Qajymuqan atamyz naǵyz kúsh ıesi bolatyn. Qaıda júrse de beldesýge «Ýa, qazaǵym!» dep daýystap shyǵatyn balýan eliniń mereıin árdaıym ústem ete bilgen tulǵa. Ol tek qana kúres arenasyna shyǵyp basqa elderdiń balýandarymen kúresip qana qoımaı jeke de óner kórsetip qanshama jurtty tánti ete bildi. Kúıdirilgen 4 kirpishti tóbesine qoıyp, 15 kılogrammdyq balǵamen uryp syndyrtý, shalqasynan jatyp keýdesine aýyrlyǵy 2-3 entner kesek tasty qoıdyryp, 20 kılogramdyq balǵamen urǵyzyp tas byt-shyt synǵansha jata beretin. Qalyńdyǵy 2 eli temirdi bilegine bilezik etip oraý, jýandyǵy taıaqtaı temirdi beline belbeý etip baılaý balýanǵa op-ońaı bolatyn. 25 adam otyrǵan arbany tisimen súırep, eken atan túıeni ortaǵa ákelip, baılanǵan qaıysty qolyna aıqastyra orap alyp túıelerdi eki jaqqa aıdatady. Biraq eki túıe de Qajymuqandy ornynan jyljyta almaıdy. Qalyń taqtaıdy keýdesine qoıyp ústinen mashına ótkizedi.

    Qajymuqan Muńaıtpasuly qazaq ádet-ǵurpyn, mádenıetin syılaǵan jan edi. Qazaqtyń ıgi jaqsylaryna bas ıip ótken azamat. Birde baýyrlas qyrǵyz jerinde ónerin kórsetip eki júz qoı alady. Sony aldyna salyp kele jatyp jalǵyz ósken sary aǵashty kóredi. Qasyndaǵy bir kisiden bul ne qylǵan aǵash dep surasa jurttyń aıtýy boıynsha ol jerde Kenesary han jerlengen eken. Balýan ertesine hannyń jaqan jerine bir qoıdy qurbandyqqa shalyp quran baǵyshtaıdy. Sodan soń aýyldyń aqsaqalyna Kenesary hannyń basyna kúmbez ornatyńyz dep tapqan malynyń bárin qaldyryp ketedi.

    Osyndaı aqyl-oı, parasat pen kúsh ıesiniń ata-babalary qandaı bolǵan, urpaqtary kim degen suraqtardyń týýy zańdy.

    Qajymuqannyń ata-babalary batyr bolǵan. Babalarynyń kim ekenin óziniń óleńinde bylaı dep aıtqan:

    Surasań arǵy atam uzyn qypshaq,

    Táńirim berip edi ólsheýsiz baq.

    Shyn babam qara qypshaq Qobylandy,

    Teń keler ondaı erge qandaı qazaq?

    Arǵy atasy Toqtarbaı, odan Qobylandy batyr, qazaqtyń bárine erlikteri men belgili «Qobylandy batyr» jyrynyń bas keıipkeri ekeni belgili, odan Terlikbaı, odan Oıbas, odan Uzyn, odan Altybas, odan Qarys, onyń uly Jolaman, Jolamannan Sonaı, odan Sádi. Tórtinshi atasy Sádi Abylaı hannyń tusynda úlken batyr, sheber naızager bolǵan. Onyń urpaǵy Ernaq, shyn aty – Erjan. Qajymuqannyń aıtýy boıynsha 1795 jyly týyp, 1847 jyly qaıtys bolǵan.

    Ernaqtyń eki uly bolǵan, biri Muńaıtpas, ekinshisi Táshim.

    Batyrlyq pen balýandyq toǵyz atasynan kele jatqan ákesi Muńaıtpas ta otynǵa barǵanda qolyna balta ustap kórmegen, úlken-úlken aǵashtardy túbirimen qoparyp ákeletin kúshti adam bolǵan eken. Aýyl arasyndaǵy toı-tomalaqtarda kúreske túsip qarsylastaryn shydatpaǵan. О́ziniń jaýyryny jer ıiskep kórmepti. Sol sebepti jurt ony Jýanaıaq dep atap ketipti. Bundaı atynyń shyǵýyna aıaqtarynyń jýandyǵy sebep bolsa kerek. Aıaq kıim shaq kelmegendikten, qystyń sýyq kúnderi kıizden úlken etik tigip kıedi eken. Muńaıtpasty keıbireýler Mańqas dep te ataıdy eken. Belgili ǵalym balýannyń óz aýzynan jazyp aldym degen áńgimesinde Muńaıtpastyń naǵashysy Beıseý ataqty batyr bolǵan. Sol Beıseýdiń qyzy Aısary dep jazady. Aısary kúı atasy Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń anasy Alqa ispetti, jas kezinde qarýly bolyp, balýan kúreske túsken kezderi bolǵan. Endi bir derek kózderi balýannyń anasy Aısaryny batyr Úlektiń qyzy deıdi.

    Soǵys jyldary Qajymuqan ushaq jasatýǵa aqsha jınaý úshin el-eldi aralap óner kórsetkende, qasynda án-kúımen eldiń kóńilin kóterip júretin bir top jastar bolǵan. Sol jastardyń biri, qazir Shymkent qalasynda turǵan 87 jastaǵy keıýana apamyz Gúlzııa Batyrshaqyzynyń aıtýy boıynsha Qajymuqannyń bir inisi úlken kúsh ıesi bolǵan. Birde ústinen traktordy ótkizip jatqan kezde traktordyń shynjyr tabany aǵashtan taıyp qabyrǵasyn opyryp jiberip kóz jumypty.

    Qajymuqan balýan tórt ret tósek jańǵyrtqan. Birinshi úılengen jubaıy Nadejda Nıkolaevna Chepovskaıa, nekesi qıylǵannan keıin atyn Bátıma dep ózgertken. Odan Halıolla atty jalǵyz ul kórgen. Halıollaǵa 16 jasqa tolar-tolmas kezinde Shápen atty qyzdy alyp beredi.  Halıolladan – Shábden, Álke, Farıza, Rázııa, Janaıdar, Eltaı, Qulymbet taraıdy. Sol ýaqytta Qazaqstan basshylary Eltaı Ernazarov, Uzaqbaı Qulymbetov degen kisiler bolǵan. Nemereleriniń atyn  solardaı bolsyn dep azan shaqyryp Qajymuqannyń ózi qoıǵan eken. Bátıma apaı ekeýi  azamat soǵysy men asharshylyq jyldarynan keıin balalar úıiniń birinen bir balany alyp atyn Abdolla dep qoıyp, tárbıelep ósiredi. Abdolla ósken soń Sibirdiń joǵarǵy mılıııa mektebine oqýǵa túsedi.

    Alǵashqy uly Halıollanyń Shábdeninen segiz perzent taraıdy da, ekinshi balasy Janaıdar on balanyń ákesi. Úshinshi balasy Álkeden bala bolǵan-bolmaǵany belgisiz. Tórtinshi balasy Qulymbet jeti balanyń ákesi. Besinshi perzenti Farıza men, altynshy qyzy Rozadan qansha bala taraǵany belgisiz.

    Balýannyń ekinshi ret úılengenine, ózine tartqan uldar dúnıege keler dep qarsy bolmaǵan Bátıma apa, óziniń nemeresi Rázııa Halıollaqyzy men kúıeý balasy Hasen Sársenovtyń qolynda turdy.

    Qajymuqannyń 1925 jyly alǵan ekinshi jubaıy Tynybaıqyzy Yrysty. Qyzdary – Sofııa, Ráshıda, Ázııa. Uldarynyń esimderi – Turlybek, Aqtybek. 1928 jyly týǵan Ázııasy belsheń, tórtbaq deneli bolypty. Ázııa bala kezinde bazardaǵy alańǵa shyǵyp:

    Jetige mine keldi meniń jasym,

    Kóterem eki puttyq kirdiń tasyn, –

    dep óleńdetip, kirtasty kótere beredi eken.

    27 jyl Omby qalasynda turǵan Qajymuqan 30-shy jyldardaǵy asharshylyq kezinde aýyl arasynda «Patshanyń ózinen syılyq alǵan. Hamıd sultannyń da syıy bar, barlyǵy 48, patshadan syı alǵan» degen sııaqty ósek sózder taraı bastaǵan soń, Qajekeń altyn medaldaryn eritip, azyq satyp alady.

    Kezinde «Úsh júz» partııasynyń múshesi bolǵany úshin NKVD tarapynan jaýapqa tartylyp birneshe aı túrmege qamalady.

    Asharshylyq jaldary aýyl arasynda «Patshanyń ózinen syılyq alǵan. Hamıd sultannyń da syıy bar, barlyǵy 48, patshadan syı alǵan» degen sııaqty ósek sózder taraı bastaǵan soń, Qajekeń altyn medaldaryn eritip, azyq satyp alady.

    Abaqtydan shyqqan soń О́zbekstanda biraz jyl turaqtaǵan balýan nemere inisiniń qaıtys bolǵanyn estip Ońtústik Qazaqstanǵa kelip turaqtap qalady.

    Qajymuqan úshinshi ret úılený sebebi qazaqtyń ámeńgerlik dástúrimen baılanysty. Inisi Eskermes qaıtys bolǵan soń kelini Mináıim Jumaǵulqyzyna úılenip on segiz jyldaı tatý-tátti turǵan. Bul nekeden Aıdarhan dúnıege keledi. Aıdarhan ákesinen aýmaıtyn, jasyna qaraǵanda iri, súıekti bolǵan. Qajymuqan osy ulyn qaıda barsa da janynan tastamaı ertip júretin, soǵan qaraǵanda bir úmit kútken bolýy kerek. Biraq Aıdarhan eseıe kele aýyryp kúres týraly oılamaıtyn boldy. Aıdarhannyń báıbishesi Tátennen kórgen perzentteri: Sáýle, Ysaly, Nurlan, Perızat, Lázzat, Arman.

    Qajymuqan 76 jasynda tórtinshi ret úılengen. Bıbijan ekeýiniń uly Janábilden Baqytjan, Erkebulan, Janar, Aıjan taraıdy. Baqytjan Qajymuqanov ánshi, kompozıtor, halyqaralyq «Azııa daýysy» án festıvaliniń júldegeri. Baqytjannyń Bıtaı atty perzenti bar.

    Qajymuqan balýannyń bir jıeni, Aıdarhannyń qyzy Jaqsygúldiń Baqyt atty qyzy men Shattyq atty uly bar. Shattyq Eleýsinovke naǵashy babasynyń quty qonyp karate kúresiniń sheberi. Qazaqstannyń chempıondyq ataǵyn Shattyq 12 jasynda jeńip aldy. 1995 jyldan elimizdiń qurama komandasynyń múshesi boldy. Túrkııanyń «Bosfor kýbogi» atty jarysta 70 kılogramdyq salmaqtaǵylar arasynda qola medaldi ıelendi. M.Áýezov atyndaǵy ýnıversıtetti bitirgen soń jattyqtyrýshylyqty kásip etip jas urpaqty tárbıeleýge atsalysýda.

    Qajymuqannyń zırtyna kúmbez ornatýǵa ǵulama ǵalym, jazýshy Muhtar Áýezovtiń istegen isi aıtarlyqtaı. Zırattyń qaraýsyz qalǵanyn kórgen jazýshy bul máseleni Qazaqstannyń ókimetiniń aldyna egjeı-tegjeıli baıandap hat jazyp, baratyn jerge baryp júrip sheshim qabyldattyrady. Qazirgi turǵan eńseli mazar uly jazýshynyń sol bir janashyrlyǵynyń kórinisi.

    Qazir Ordabasy aýdanynyń ortalyǵynda Temirlan eldi mekeninde ataqty balýannyń murajaıy bar.

    Berdaly OSPAN,

    «ADYRNA» ulttyq portaly.

    Ostavıt kommentarıı

    Vash email nıgde ne býdet pokazanObıazatelnye dlıa zapolnenııa polıa pomecheny *

    *

    x

    Check Also

    On segiz til bilgeni úshin atylǵan qazaq

    Kim balasyn oqytpaımyn deıdi? Biraq, jaǵdaıy bolmaǵandyqtan Qýan «úı sharýasymen aınalysasyń» dep ulyn oqýǵa jibermeıdi. ...