• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Túriktaný

    Túriktaný

    Kak bylo ýbıto poslednıı halıf?

    Po vseı strane eto samyı znatnyı ı bolshoı gorod. Ý bodakskogo (bagdadskogo) kalıfa, po ıstınnoı pravde, zolota, serebra ı dragoennyh kamneı bolee, nejelı ý kogo-lıbo. Vot v 1255 g. po R.H. Alaý (Hýlagý), velıkıı ar tatar, brat togo hana, chto nyne arstvýet, nabral bolshýıý ratb napal na Bodak da ı vzıal ego sıloıý. Velıkoe to bylo dela. V Bodake, ne ...

    Tolyǵyraq »

    Sultan Baıbarys týraly siz bilmeıtin derekter

    Tarıhtan belgili qazaqtar buryn saq, skıf, ǵun dep atalyp, myńdaǵan jyldar boıy jalǵasyp kele jatqan otansúıgishtigimen belgili halyq. Sonaý baǵzy zamanda elin shabýǵa kelgen parsy patshasynyń jaýshysyna saq eliniń basshysy Idanfırs: «Patshańa aıtyp bar, eger menimen soǵysqysy kelse bizdiń ata-babalarymyz jatqan qorymdarǵa qolyn tıgizip kórsin, sonda bizdiń qalaı soǵysatynymyzdy kóredi» dep jaýap bergen. Aqyrynda oılaǵany iske aspaǵan parsy patshasy eline ...

    Tolyǵyraq »

    Oraz Sapashev: Qazaq halqyn bilmeıtinder ony sen arqyly tanıdy

    Ol Qazaqstannyń shyǵys topyraǵynda týyp, Altaı taýynyń eteginde er jetken. Qazaq tili men ádebıetin tereńdete oqyp, artynsha ony kólemdi zertteý eńbegine arqaý qylǵan. Alataý baýraıynda bilimin odan ári ushtap, túrki tilderiniń ereksheligi men tarıhyna jan-jaqty kóz júgirtken. Qazir jıǵan-tergenin, kórgen bilgenin shetel stýdentterine úıretip, olardyń qazaq tilin meńgerýine yqpal etip júr. Bizdiń búgingi keıipkerimiz – Stambýl ýnıversıteti «Qazirgi túrki tilderi» ...

    Tolyǵyraq »

    Joshy Hanǵa ıe bolaıyq!

    Qazirgi kúnde tól tarıhymyzdy túgendeýge kóptegen ǵalymdarymyz, aqyn-jazýshy, zertteýshilerimiz úlken úlesterin qosyp jatyr. Qýanamyz! Alaıda, Qazaq tarıhyndaǵy Shyńǵys beınesi, onyń urpaqtary – Qazaq handary, sultandary, qazirgi ýaqytta qazaqtyń bir rýyna aınalǵan «Tóreler» týraly aıtylǵanda keıbireýlerdiń kejegesi keri ketetini de jasyryn emes! Ondaılar qansha baıbalam salǵanymen tarıhty óshire almaısyń! Ataqty túrkitanýshy Mýrad Adjıdiń bir aıtqany bar, «…sender qazaqtar qysymdy kóp kórdińder. О́z ...

    Tolyǵyraq »

    «Qypshaq dalasynyń jýsany»

    «Qypshaq dalasynyń jýsany» ıaǵnı «Polyn polovekogo polıa» degen kitap orys tilinde Máskeý qalasynda 1994 jylynda jaryq kórdi. Avtory – túrik qypshaq halyqtarynyń tobyna jatatyn qumyq ultynyń perzenti Murat Áji edi. Kitap kezindegi Oljas Súleımenovtyń «AzıIa»-syndaı álemge qypshaqtyń tarıhı rólin kórsetip, kóptegen halyqtyń rýhyn oıatty.            Naýryzdyń 7-inde jazýshy Murat Áji dúnıeden ozdy. Keıbireýler bul tarıh zertteýshisin túrik halyqtarynan shyqqan danyshpan ...

    Tolyǵyraq »

    «Pan-túrkızm jáne latyn álipbıi máselesi» tarýly birer sóz

    Bir ǵasyrda tórt ret álipbı aýystyrǵan qazaq jazýynyń taǵdyrynyń artyda ulttyń ádebıeti, mádenıeti budan keıingi bolashaǵynyń taǵdyry tur. Keshegi Han-Kene men Álıhannyń, Abaı men Ahmettiń jantalasy osy úshin edi. Tasqa qashalǵan tańbalardan búgingi latyn álipbıine deıin qanshama almaǵaıyp tarıh ótti. Qanshama el joǵaldy, óshti, ýaqyttyń tolqynyna batty. Biraq qazaq aman, el orynynda. Bul óz-ózine dańǵoı maqtan, dańǵaza kókirekpen emes, syn ...

    Tolyǵyraq »

    Chtoby sfotkat korennye narody Sıbırı, ıa proehal po neı 40 000 km! Vot rezýltat

    «Zdravstvýıte! Menıa zovýt Aleksandr Hımýshın. Devıat let nazad ıa sobral svoı rıýkzak, chtoby ývıdet mır ı s teh por ıa posetıl 85 stran. Pýteshestvýıa po mırý, ıa ponıal, chto samaıa ýdıvıtelnaıa chast mıra – eto lıýdı, pıshet Bored Panda. Imenno poetomý ıa prıdýmal fotoproekt «Mır v lıah», v kotorom lýchshım obrazom pokazana krasota ı raznoobrazıe mıra. Ýje pochtı god ıa ...

    Tolyǵyraq »

    «Múmkin emes, Shyńǵys han — qytaı!»

    Men oqyp jatqan tildik kýrsta ár qurlyqtan kelgen ár ulttyń ókilderi bar. Ádettegideı 20 stýdenttiń beseýi qytaı. Sabaq arasynda áńgime, neden bastalyp ketkeni esimde joq, Shyńǵyshan taqyrybyna oıysty. Uly qaǵan jaıly ózge ulttar, ózge qurlyqtyń adamdary asa saýatty emes eken. Qyzyǵýshylyq ta tanyta qoıǵan joq. Biraq, qytaıdyń bir-birinen alshaqtaý oblystarynan kelgen bes qytaı da «Shyńǵyshan – qytaı» degen pikirge tabandy ...

    Tolyǵyraq »

    «Jamı at – taýarıh» shyǵarmasyndaǵy túrki – mońǵol taıpalary

    Eýropaǵa deıin shapqynshylyq joryqtaryn jasap, álemniń jartysyn baǵyndyra bilgen Shyńǵys hannyń Uly Mońǵol ımperııasy týraly jazylǵan jazba derekkózder sany az emes. Shyńǵys han jáne onyń urpaqtarynyń genealogııasy, shapqynshylyqtary men jasaǵan erlikteri jaıynda birneshe shyǵarmalar ár ǵasyrda jazylyp otyrǵan. Derekkózderdiń ár tarıhı kezeńge qaraı bólip klassıfıkaııasy jasalynǵan. Máselen, mońǵol dáýiri tusynda jazylǵan shyǵarmalarǵa: Tarıh-ı  djahangýshaı, Tarıh-ı mýgýl, Tarıh-ı Vassaf, Shahnama-ı Chıngızı. ...

    Tolyǵyraq »