• Қазақ
  •   
  • Qazaq
  •   
  • قازاق
  •   
    Basty bet » Aıdarlar » Qazaq handyǵy

    Qazaq handyǵy

    Qyrǵyz tarıhshysy B.Soltonoevtyń Kenesary han týraly jazbalary

    Túgeldeı derlik, tarıhshy-zerteýshiler, óz eńbekterinde Qyrǵyz tarıhshysy Belek Soltonoevtyń (1878-1938) eńbekterin paıdalanyp, siltemeler jasaıdy. Osy belgigili tulǵanyń, Kenesary han týraly jazbalaryna toqtala ketsek. Belek Soltonoev — Qyrǵyzdyń ataqty tarıhshy, ádebıetshisi. Qyrǵyz tarıhyna arnap jazǵan belgili eńbegin arab áripimen 1895 jyldan bastap, 1934 jyly (40 jyldaı ýaqyt) aıaqtaǵan eken. О́zi, 1938 jyly qýǵyn-súrginge ushyrap, atylyp ketken, 1955-jyly aqtalǵan. B.Soltonoev Eńbegi basynda ...

    Tolyǵyraq »

    Kenesary hannyń kegin qaıtarǵan er Táneke

    Ulttyq kod degenimiz – qaı zamanda bolsyn, ultynyń, halqynyń, hanynyń namysyn taptatpaǵan batyrlardy ulyqtaıtyn rýh bolsa kerek. Osyndaı ulyqtaýǵa turarlyq Alash azamattarynyń biri 15-inde el bılegen Táneke týraly qazaqtyń birtýar perzenti Muhamedjan Tynyshbaev: «1807 jyly Qydyraly bı qaıtys boldy. Dál sol jyly Arǵanaty taýlarynyń shyǵysynda, Tasqora shatqalynda onyń nemeresi, Dóset bıdiń uly Táneke dúnıege keldi» degen málimet qaldyrǵan. Táneke batyr ...

    Tolyǵyraq »

    Qazaqtyń 8 myń jyldyq tarıhy bar

    Bul týraly taıvandyq ǵalymdar málimdedi. Ejelgi tas dáýiri – adamzat tarıhyndaǵy eń mańyzdy kezeńderdiń biri. Afrıkadan tabylǵan sońǵy materıaldar negizinde adamzat ómirindegi eń ilki kezeńdi qamtıtyn ejelgi dáýir bul kúnde «oldýveı» dáýiri dep atalady. Ol (b.j.b.) 2,5 mln jyldan bastalady. Ejelgi tas dáýiriniń odan keıingi eki kezeńi – 800 myń jyldan 140 myń jylǵa deıingi dáýirdi qamtıdy. Kóptegen zertteýshiler orta ...

    Tolyǵyraq »

    Otan soǵysyndaǵy iri jeńister

    Jońǵarlar qazaq jeriniń shyǵysy men Jetisýdy jáne Syrdarııanyń orta aǵysy óńirin basyp alǵannan soń  Ulytaýǵa qaraı bet burǵan. Ordabasy quryltaıy jigerlendirgen birikken qazaq áskerleri Ábilqaıyr hannyń qolbasshylyǵymen Túrkistan–Tashkent alqabyndaǵy ondaǵan qazaq qalasyn qaıtadan jaýdan tazartyp, eldiń ortalyq aımaǵyna bettegen jońǵar qolyna sheshýshi soqqy berýge ázirlendi. Bas qolbasshy Ábilqaıyr hannyń basshylyǵymen qazaq batyrlary 1726 jyldyń sońynda jáne 1727 jyly áskerı qımyldardy ...

    Tolyǵyraq »

    Otan qorǵaýǵa búkil halyqty jumyldyrý

    Ábilqaıyr bahadúr qalmaqtarmen eki arada 1726 jylǵy kelisimge qol jetkizisimen, Jaıyq aımaǵyndaǵy áskerı-saıası qyzmetin ońtústikti jaılap alǵan basqynshy jońǵarlarǵa qarsy kúresý máselesine aýdardy. evan Rabdannyń qolbasshy uldary bastaǵan jońǵar áskeriniń 1723 jylǵy qanquıly shapqynshylyǵy ekpinine Ábilqaıyr han tótep bere almaǵanyn eske túsirdi. Keskilesken shaıqas barysynda kúlli ońtústik jazırany qazaq eliniń astanasy Túrkistanmen, sol óńirdegi barsha qalalarymen jaý qolyna qaldyrýǵa májbúr ...

    Tolyǵyraq »

    Azattyq úshin arpalysýdyń alǵashqy kezeńi

    Basqynshylardyń qaraqurym  áskeri ońtústik aýdandarǵa tóbeden jaı túskendeı basa-kókteı kirip, el-jurtty kól-kósir qaıǵy qasiretke dýshar etken «Aqtaban shubyryndy» tragedııasynyń alǵashqy aılarynda qazaq ámirshileri qatty eseńgirep qalǵan. Dushpan qazaqtardyń basty saıası ortalyǵy Túrkistan shaharyn basyp aldy. Jeńiliske ushyraǵan el bıleýshileri qandy shaıqas barysynda  qalany tastap ketýge májbúr boldy. Astanada turatyn basqarýshy elıtanyń kóship úlgermegen otbastary, solardyń ishinde aǵa hannyń báıbishesi, ógeı ...

    Tolyǵyraq »

    Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama

    Jońǵar handyǵynyń  ámirshisi evan Rabdan ın-qytaı armııasyna qarsy turý sharalaryn jasaýmen qatar qazaq eline jańa shapqynshylyq jasaý josparyn da oılastyryp otyrǵan shaqtaǵy, ıaǵnı qaıǵy-qasireti ushan-teńiz áıgili apat qarsańyndaǵy qazaq eliniń basqarylý qurylymyn shola keteıik. Keıingi jyldarǵy bedeldi zertteýshilerdiń ǵylymı aınalymǵa qosqan sony málimetterine qaraǵanda, Uly júzdi 1720 jyldan bastap Abdolla hannyń uly Jolbarys han basqaryp turǵan. Onyń ordasy, ákesiniń murageri ...

    Tolyǵyraq »

    Aq Orda memleketi jáne Qazaq handyǵy kezeńindegi Syr ólkesi

       Aq Ordanyń paıda bolýy qazaq memlekettiliginiń qalyptasýyna alǵysharttar týdyrdy. Zardyhan Qınaıatuly: «Aq Orda memleketi qazaqtyń alǵashqy memleketi ǵana emes, qazaq halqy, onyń ulttyq oı sanasy qalyptasýynyń uıytqysy (konentrat) bolyp tabylady»  dep onyń qazaq tarıhyndaǵy ornyn aıqyndaıdy. Ǵalymnyń olaı aıtýynyń sebebi qypshaq taıpalary ústemdik qurǵan Deshti Qypshaq Dalasyna mońǵoldardyń kelýi orasan ózgerister týyndatty. Syrdyń boıynda jaǵalaı ornalasyp, «el-bórili» rýynan basshysyn ...

    Tolyǵyraq »

    Abylaı hannyń qazaq handyǵyn nyǵaıtý jolyndaǵy qyzmeti

      Abylaı han týraly kóptegen dastandar, ańyz-áńgimeler, óleń–jyrlar, tarıhı derekter men zertteýler bar. Abylaı handy eske alǵanda biz ony batyr, Orta júzdiń sultany, sosyn Orta júz jáne de búkil qazaq halqyn biriktirip, qazaq handyǵyn birtutas memleket retinde saqtap qalyp, onyń Uly hany bolyp, ózine qazaqtyń barlyq handary  men bılerin–sultandaryn baǵyndyra alǵanyn jáne de saıası qaıratker, aqyldy qolbasshy, daryndy málimger, kúıshi ...

    Tolyǵyraq »